2021
Tallinna Püha Vaimu kiriku altariretaabli uuringute töötuba 13.-17. septembril 2021
1483. aastal Lübeckis, Bernt Notke töökojas valminud altariretaabel on vaieldamatult üks Eesti silmapaistvaimaid keskaegse kunsti teoseid. Projekt altariretaabli uurimiseks ja konserveerimiseks sai alguse juba 2019. aastal.
Töötoa eesmärgiks oli tutvuda nii teoorias kui praktikas kultuuripärandi dokumenteerimise, visualiseerimise ja tehniliste uuringute meetoditega võttes igal töötoa päeval vaatluse alla erineva uurimismeetodi.
Esimene päev algas tutvustavate loengute, kus räägiti nii altari ajaloost kui ka varasemast uurimisest ja konserveerimisest, esinesid Anu Mänd (Tallinna Ülikool), Hilkka Hiiop (EKA), Kristina Aas (SA EVM Konserveerimis- ja Digiteerimiskeskus Kanut) ning Andres Uueni (OÜ Archaeovision). Teisel päeval eemaldati altarikapist kolm skulptuuri, mis said töötoa peamisteks uurimisobjektideks ning keskenduti põhjalikumalt infrapunapildistamisele, fotogramm-meetriale ja 3D mõõdistamisele (OÜ Archaeovision). Nädala keskpaik oli pühendatud röntgenuuringutele, mida aitas oma portatiivse seadeldisega läbi viia Maksu- ja Tolliamet. Seejärel jätkus nädal juba dendrokronoloogia (Alar Läänelaid, Tartu Ülikool) ning instrumentaalanalüüside (Signe Vahur, Riin Rebane, Tartu Ülikool).
Töötoas osalesid lisaks uurijatele ka Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise eriala tudengid ning uuringumaterjalidest pandi kokku põhjalik dokumentatsioon. 2022. aastal jätkuvad uuringud altariretaabli juures. Toetudes eelmiste aastate uuringumaterjalile on võimalik edasi liikuda juba praktilise konserveerimisega.
Uuringute teostajad:
Eesti Kunstiakadeemia
Archaeovision OÜ
Eesti Maksu- ja Tolliamet
Tartu Ülikool
Tallinna Ülikool
SA Eesti Vabaõhumuuseum Konserveerimis- ja Digiteerimiskeskus Kanut
Kogude säilitamis–, hoiustamis–, konserveerimis- ja digiteerimisalane nõustamine Viljandi ja Pärnu muuseumides kohapeal (2021)
26. ja 27. mail toimus juba viiendat korda meie väljasõiduprojekt muuseumidesse kohapeale. Selline nõustamine leiab aset korra aastas kahel päeval. Seekord käisime külas Viljandi Muuseumis ja SA Pärnu Muuseumis. Projekti toetab Kultuuriministeerium.
Koolituse eesmärgiks on pühendada ühele muuseumile üks päev, et tutvuda kogude ja ekspositsiooniga ning anda nõu museaalide seisundi määramise, säilitamise, konserveerimise ja digiteerimise osas. Muuseumides võtsid meid kohapeal vastu muuseumide juhid ja koguhoidjad, käisime läbi nii ekspositsioonid kui kogude ruumid. Põhjalikumalt sai nõu antud digiteerimise, maalide ja pabermaterjalide seisundi hindamise osas. Viimastel aastatel ongi üks olulisemaid teemasid digiettevalmistus – kuna oma piirkonna info kättesaadavus on külastaja aina olulisem, eriti mis puudutab erinevaid maja- ja linnaplaane. Oleme läinud järjest enam seda teed, et kui info on dokumendilt loetav siis väiksemad materjali kahjustused digiteerimist ei sega.
Tegemist on kahe oma maakonna suurema muuseumiga, kogude olukord oli väga hea. Pärnu Muuseumil on ilmselt ka ühed kõige uuemad kogude ruumid eesti muuseumide seas. Viljandi muuseumil on hetkel käimas suured kogude ümberkorraldused. Mõlemal muuseumil on ka ekspositsioonid mis peegeldavad asumi elu.
Hoidlates palusime muuseumidel näidata museaale, mis vajavad konserveerimist. Viljandi muuseumis oli küllaltki palju pabermaterjale ja kunsti, Pärnu muuseumis on õnneks ka omal kasutada konservaatorid, kuid ka seal saime leppida kokku selles vallas koostöö osas. Meie jaoks on oluline olla kursis Eesti muuseumide kogude olukorra ja käekäiguga. Nii saame kõige paremini olla ise kasulikud ja ka ennast
arendada ning kompetentsi tõsta.
Pilte:
8. juunil ja 15.-16. detsembril 2021 viisid Konserveerimis- ja digiteerimiskeskuse Kanut digiteerimisosakonna spetsialistid läbi koolituse ELNETi Konsortsiumi digiteerimise töörühmale.
Koolituse eesmärk oli tutvustada digiteerimisega seotud mäluasutuste digiteerijatele tagatisfaili kvaliteedi hindamise kriteeriume ja meetodeid pärandi digiteerimisel Kanuti kogemuste põhjal.
Tagatisfaili kvaliteedi määramisel kasutati neid kahte standardit:
1) Metamorfoze Preservation Imaging Guidelines ver2.0 2020;
2)Technical Guidelines for Digitizing Cultural Heritage Materials, FADGI.
8. juuni teoreetilise koolituse päev viidi läbi Eesti Rahvusraamatukogu väikeses saalis, kus kuulati Martin Sermati ja Mari Siineri ettekandeid nii saalis kui ka veebivahendusel üle Eesti.
15.-16. detsembril toimusid praktilised õppepäevad Konserveerimis- ja digiteerimiskeskuse Kanut ruumides, kus jagasid nõuandeid Mari Siiner, Jaak Rand ja Jaanus Heinla.
Kokku osales kõikidel koolituspäevadel üle 30 inimese, kes seotud ELNET Konsortsiumis raamatukogumaterjalide digiteerimisega.
Pilte:
KANUT 35
1. detsember 2021 a teabepäev „Kultuuriväärtuste konserveerimine ja digimine 35-aastases Kanutis“
Päevakava:
Kell 11.00
*Teabepäeva sissejuhatus. – Tanel Veeremaa
*Kanut 35 a pildis. – Heige Peets
*Digimise areng Kanutis. – Martin Sermat
*Kanut muuseumide ja Muinsuskaitseameti aastaauhinna konkurssidel. – Heige Peets, Grete Nilp
*Suuremõõtmelistest konserveerimistöödest pabermaterjaliga. – Grete Ots, Tea Šumanov
Vaheaeg, kell 13.00 - 13.45
Kell 13.45
*Plastikust nuku konserveerimine. – Aire Aksiim
*Lõpp hea, kõik hea – maalide konserveerimisest Kanutis. – Marika Mängel, Üüve Vahur
*Kes sa oled, konservaator. – Kalev Uustalu
*Videointervjuud Kanuti töötajatega. – Jolana Laidma, Jaak Rand
CONSERVING THE TREASURE BINDING OF THE OLD BELIEVERS GOSPEL from the Island of Piirissaar
Ettekannet näeb siit.
With or without the guidelines for digitisation?
Balti riikide konservaatorite XII Triennaalil tehtud digimisteemaline ettekanne. Ettekannet esitavad Mari Siiner, Jaak Rand, Martin Sermat.
Muuseumitöötajate koolitus „Pärandi kiirabi“
21. ja 23. septembril Kanutis läbiviidud muuseumitöötajate koolitus „Pärandi kiirabi“ tekitas kuulajates elevust ja tõi säilitusvaldkonna teemadesse mõnegi uue vaatenurga. Kahel päeval kokku osales praktilise suunitlusega koolitusel 14 muuseumitöötajat.
Linda Lainvoo kirjeldas ettekandes Riskide vähendamise strateegiad ja nende elluviimine, kaheksat sammu kriisi konteksti ja riskide hindamisel kuni õnnetusjuhtumile reageerimisel ja pärandi esmaabini (ICCROM i materjalide põhjal).
Janika Turu esitas oma ettekandes Hädaolukorraplaani koostamine. Tegutsemine kriisiolukorras praktilisi soovitusi ennetavaks tegevuseks kriisiolukordades.
Põnevaks tegevuseks oli Nikita Groznovi (Päästetööde ekspert, endine päästeametnik) läbiviidud grupitöö teemal Päästja vaade kultuuripärandi kriisidele, kus iga muuseumitöötaja sai panna end kahe tunni jooksul päästeametniku rolli, vaadates end kõrvalt päästja pilgu läbi kui murelikku muuseumitöötajat kriisisituatsioonis.
Anton Pärna ettekanne Muuseum kriisiolukorras (kogemused 2020. aasta kriisiõppusest Haapsalu muuseumis) andis sisuka ja värvika ettekujutuse kuidas muuseumitöötajad suhtuvad kriisi ja kuidas läbi (kohati emotsionaalsete) arutelude jõutakse ühistele seiskohtadele läbi stsenaariumipõhise kriisiõppuse.
Ettekanded:
1. Riskide vähendamise strateegiad ja nende elluviimine. Linda Lainvoo, Muinsuskaitseamet.
2. Hädaolukorraplaani koostamine ja tegutsemine kriisiolukorras. Janika Turu, Muinsuskaitseamet.
3. Muuseum kriisiolukorras (kogemused 2020. aasta kriisiõppusest ühes Haapsalu muuseumis). Anton Pärn, SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid.
4. Soovitusi. SA EVM Konserveerimis ja digiteerimiskeskus Kanut