***
2023. ja 2024. a jooksul
konserveeriti ja digiteeriti Kanutis 280 Eesti Ajaloomuuseumi kogusse kuuluvad
aadlivappi, mida hakatakse (taaskord) eksponeerima Eestimaa Rüütelkonna hoone
maapäeva saalis (Kiriku plats 1, Tallinn).
245 vappi on maalitud kartongile
ja 35 vappi metallist alusele. Kujunduselt on kõik vapid sarnased – tumedale
taustale on maalitud värvikirev, osaliselt kullatud või hõbedane vapikilp,
mille alla on kirjutatud aadliperekonna nimi. Kujult on need vapid enamasti
kaheksanurksed, harvem ovaalsed. 2023. aasta jaanuaris vaatas üheksast
konserveerimisvaldkonna spetsialist koosnev ekspertkogu kõik vapid üle.
Ekspertkogu määras kindlaks iga vapi seisundi ja koostas
konserveerimismetoodika, mis vastaks iga vapi kahjustuse astmele.
Korraldati ka praktiline töötuba
Eesti Kunstimuuseumi konserveerimislaboris, kus väljavalitud metoodikaid
katsetati kuue vapi peal. Tüüpilisim probleem oli kartongile kujutiste
maalimiseks kasutatud veetundlike värvide ajas irdumine või pulbristumine.
Lähtudes ekspertkogu heakskiidetud metoodikatest, kinnitasid Kanuti
paberikonservaatorid vappidel lahtised värvikihid ja puhastasid polükroomsed
alad. Teostati suur hulk papiparandusi, et täita varasemast vappide seina külge
naelutamisest ja hilisemast alla kiskumisest põhjustatud auke.
Peale puhastamist ja parandamist
liikusid vapid maalikonservaatorite lauale, kes viisid läbi retušeerimise.
Retušeeriti nii kujutisi, kui ka tumedal taustal olevaid kadusid, et kujutis
paremini esile tuleks. Metallalusel vappide seisund oli parem – need vajasid
eelkõige puhastamist, kohati roostetöötlemist ja retušeerimist. Hinnates kõigi
vappide konserveerimisjärgset seisundit, otsustati 86 vappi eksponeerida
koopiatena. 54 vapikoopiat paigutatakse maapäeva saali võlvile, kus niikuinii
ei oleks võimalik eksponeerida originaale vastavalt ettenähtud nõuetele.
Pärast konserveerimist kõik vapid
digiteeriti. See tähendab, et tulevikus, kui peaks tekkima vajadus vahetada
vapi originaal koopia vastu välja, on olemas digikoopia, millest on võimalik
trükkida uus koopiavapp. Peale digiteerimist raamisid konservaatorid vapid
spetsiaalselt vappide säilitamiseks ja eksponeerimiseks sobilikku vormistusse.
Nüüd jääb üle vaid vapid Rüütelkonna hoonesse toimetada ja maapäeva saalis
seinale kinnitada.
Aadlivappide konserveerimine oli
mitmeaastase suure töö tulemus, millega oli seotud 14 Kanuti konservaatorit ja
4 digiteerijat. Esitasime vappide konserveerimis- ja ettevalmistustöö ka 2024.
a Eesti muuseumite aastaauhinna konkursile.
Projektis osalenud konservaatorid
ja digiteerijad:
Paberikonservaatorid: Eliis Otti,
Siiri Pank, Kaisa Milsaar, Tea Šumanov, Jolana Laidma, Marike Laht, Grete Ots,
Triinu Rannula, Liisi Kits, Angela Mercedes Lauge, EKA Muinsuskaitse- ja
konserveerimiseosakonna tudengid
Maali- ja
polükroomiakonservaatorid:
Üüve Vahur, Marika Mängel, Maria
Lillepruun, Ingrid Pihelgas
Digiteerijad: Jaak Rand, Irma
Raabe, Jaanus Heinla, Martin Sermat
Fotod: Katrina Saar
***
13.-14. mail 2024 toimus taaskord koolitus, kus Kanuti
osakonnajuhatajad ja kuraator külastavad Eesti erinevaid muuseume, et jagada
konserveerimise ja säilitamise teemalist nõu ning kuulavad muuseumite kogudega
seotud muresid ja rõõme. Samuti annab koolitus meile hea ülevaate muuseumite
hoiutingimustest nii hoidlates kui ekspositsioonis.
Seekord viis koolitus meid Järvamaale, kus külastasime A. H.
Tammsaare muuseumit Vargamäel ja Paides asuvat Wittensteini Tegevusmuuseumit.
Lisaks avanes tänu Ajakeskus Wittensteini teadusjuhi Ründo Mültsile võimalus
kohtuda ka Järvamaa väikemuuseumite esindajatega. Järvamaa muuseumimaastik on
kindlasti rikkalik ning hindame kõrgelt võimalust muuseumitega koha peal
tutvuda ja koguhoidjatega vahetult suhelda.
***
SA EVM Konserveerimis- ja Digiteerimiskeskus Kanut esitas
2023. aasta muuseumide aastaauhindade konkursile Tallinna Püha Vaimu kiriku
altariretaablilt pärit Neitsi Maarja figuuri konserveerimise. Kujuga tegelenud
Kristina Aas tegi 2. veebruaril Pärnu kontserdimajas toimunud konverentsil
suurepärase ettekande, kus tutvustas tehtud töid.
Tallinna Püha Vaimu kiriku hiliskeskaegne peaaltar valmis
1483. aastal Bernt Notke töökojas. Neitsi Maarja skulptuuri konserveerimine on
osa suuremast Bernt Notke loomingut uurivast projektist (https://notke.eu).
Skulptuuri konserveerimisülesandes oli kaks peamist
eesmärki – skulptuuri eksponeeritavuse taastamine ning originaalkihistuse ehk
15. sajandi avamine.
Konserveerimiskava koostades võeti üheks eesmärgiks 1625.
aasta temperavärvidega teostatud ülemaalingu dokumenteerimine.
Seekord valiti konserveerimistöö kategoorias roti
vääriliseks küll aga teine projekt - "Õppetahvlite uus elu. Tartu Ülikooli
muuseumi õppetahvlite kollektsiooni konserveerimine ning eksponeerimislahenduste
väljatöötamine". Palju õnne võitjale!
See aga ei tähenda, et Bernt Notke töökojas valminud
altariretaabli konserveerimine ei jätku – hetkel on Kristina laual juba
järgmine kuju, nimelt apostel Filippus.
***
2023 ja 2024 osalevad Kanuti ja Vabaõhumuuseumi
konservaatorid Erasmus+ projekti „Sellist meistriks“ raames õpirännete
projektis. Eramus+ programmi raames loodud projekt “Sellist meistriks” hõlmab
kümmet konservaatorite ja digijate õpirännet erinevatesse Euroopa riikidesse ja
kolme Eestisse kutsutud väliseksperdi koolitust. Projekti käigus laienevad nii
Eesti Vabaõhumuuseumi kui Kanuti konserveerimisvaldkonna töötajad
spetsiifilised erialased oskused. Kuna meie konservaatorid on tihti ka
koolitaja rollis, siis kindlasti omandatakse õpirännete käigus ka uusi
koolitusmeetodeid. Neid oskuseid kasutatakse hiljem õpirännetele järgnevates
seminarides ja töötubades, kui oma uusi teadmisi kolleegidega jagatakse.
Õpirände käigus loome uusi suhtlussidemeid Euroopa mäluasutuste
ja konserveerimiskeskustega ning lähendame suhteid vanade koostööpartneritega.
Lisaks annab õpirännete kaudu omandatu Vabaõhumuuseumile ja Kanutile võimaluse
olla rahvusvahelisel tasandil aktiivne kompetentsikeskus ning laiemas plaanis
kaardistame ennast olulise asutusena Euroopa konserveerimismaastikul.
Loe põnevaid ülevaateid juba toimunud reisidest siit:
Sellist meistriks – EVM
Projekt „Sellist meistriks“ 2022-2-EE01-KA122-ADU-000096714
Erasmus+ programmi riiklik agentuur Eestis on Haridus- ja
Noorteameti Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse Agentuur.
Rohkem infot programmi kohta leiab agentuuri kodulehelt:
https://eeagentuur.ee/
Muuseumide 2022 aastaauhinna nominendid konserveerimistöö kategoorias on:
Ikooni "Trooniv Kristus" konserveerimine Kanutis (12. detsember, 2022)
/ponevat-lugemist/ikooni-trooniv-kristus-konserveerimine-kanutisBiskviitportselanist seinakaunistuse konserveerimine (19. detsember, 2022)
/ponevat-lugemist/biskviitportselanist-seinakaunistuse-konserveerimine-1