Seinakaunistuse konserveerimine toimus Kanutis 2021. aasta augustist kuni 2022. aasta märtsini, töö teostajaks oli Eesti Vabaõhumuuseumi konservaator Marike Laht.
Ligi 60 cm läbimõõduga ovaalne seinakaunistus koosneb mitmesugustest materjalidest, mida on aja kulg eri määral mõjutanud. Portselanõied on kahjustada saanud põrutuste tagajärjel. Kõmmeldatud puitalust on kahjustanud nii liigne kuivus kui ka niiskus, mis omakorda on tekitanud rebendeid dekoratiivsesse kattepaberisse.
Väga halva seisukora tõttu ei olnud võimalik seinakaunistust tõsta ega hoida vertikaalses asendis. Osaliselt tolmuks pudenenud killud täitsid klaasialust sametpinda, kahjustades eseme liigutamisel portselani all olevat tekstiili.
Parandatud ka sajand tagasi
Metallraam ja klaas ning portselanõied puhastati. Kuigi kogu kompositsiooni kattis klaas, oli peale viimaseid, ilmselt XX saj alguses toimunud parandusi, portselani pind kattunud tugeva tahma- ja tolmukorraga. Hapralt valgelt portselanilt ja sametist põhjalt eemaldati varasema restaureerimise käigus kasutatud liimi ja kriidi segust pasta jäljed. Kohati tuli korrata juba eelnevalt kasutatud konserveerimismetoodikat – erinevad õied või detailid, millel puudus otsene kinnitus, istutati nn pastale. Detailid, mida polnud võimalik otse buketi külge kinni panna, kinnitati jaapanipaberist sildadega portselanist plaadi taolise aluse külge. Vajaduse tekkides võimaldavad need lahendused tulevikus praeguse konserveerimistöö käigus tehtu eemaldada. Seinakaunistuse demonteerimisel ilmnes, et eseme varasema paranduse käigus oli lisaks liimile ja kriidile kasutatud ajalehepaberist rebitud kuulikesi. Nende kuulikeste avamisel ilmunud tekst andis viite eseme eelmise parandustöö võimalikule ajaperioodile, sest välja tuli kuulutus, kus teatati Austria Raudse Krooni ordeni aumärgi kaotamisest teel Talvepaleest Tšernõšovi sillani. Ajaloost teame, et see autasu oli kasutusel kuni 1918. aastani. Seega leiab kinnitust fakt, et eelmised parandustööd viidi läbi umbes 100 aastat tagasi.