9. märts - sorokasveet ehk tsirgupäev ehk lindude päev
Sel päeval hakkavad Setomaal levinud uskumuste järgi linnud lõunamaalt kodu poole rändama. Hakka sinagi valmistuma lindude saabumiseks. Selleks, et kevadhommikul oleks hea linnulaulu saatel ärgata, meisterda täna üks pesakast ja kinnita see sobiva puu otsa.
17. märts - käädripäev (käändrepäev, kärdlapäev, käärdlipäev, truutapäev), ka ussiliikumise päev
Käädripäev on üks neist kevadistest tähtpäevadest, kus tuleb suvele mõeldes hakata usse ja putukaid tõrjuma. Selleks, et soojal ajal tülikaid ja ohtlikke hammustusi karta ei tuleks, võiks otsida vanaema kapist välja lõngavihu ja see kerasse kerida. Siis on saadud kaks ühe hoobiga: kena lõngakera, millega villast sokki parandada, ja kindlus, et ka ussid suvel keras on ega inimesi salvama kipu.
21. märts – pendipäev
Pendipäev on nii vana püha, et sellest tänaseks enam suurt miskit ei mäletata. Üks on teada, et Harjumaal arvati, et just pendipäeval ärkavad ussid talveunest. Seega, täna võiks end metsast eemale hoida. Harrastajatel kalameestel tasub ka üle vaadata, et püügilubadega kõik korras on, sest peagi algab suur kevadine püügiaeg. Rannakülades valitsegu vaikus: müra võib kalad ulgumerele hirmutada!
25. märts – paastumaarjapäev, punamaarjapäev, kapsamaarjapäev
Naised! Pärast pea kahte kuud on taaskord käes teie pidupäev! Täna ei ole teil kohustust, isegi mitte luba, teha koduseid töid. Pange valged riided selga ja minge kohvikusse. Kui kohtate kohvikus mõnda meest, siis võite talle julgelt öelda, et tänasel päeval on tal kohustus kõigile kohvikus olevatele naistele punast värvi napsu välja teha. Kui kohvikusse minna ei saa või ei taha, võib ka koju „laiu kooka“ (pannkooke) küpsetama jääda.
1. aprill – karjalaskepäev
Karjalaskepäeval tuli oma kari, isegi kui sadas lund või rahet, korraks välja viia. Sellega tagati oma karjale hea tervis. Tavaks olid hea õnne tagamiseks ka erinevad maagilised toimingud: loomadele ristimärkide joonistamine, nende nõiakollaga suitsutamine, nõidussõnade lugemine, karjase rituaalne kastmine. Kui sul aga kariloomi pole, siis riietu vastavalt ilmale ja mine jaluta, kas üksi, sõprade või oma lemmikloomaga, veidi õues. Värske õhk tagab igal juhul hea tervise! Tänapäeval seostub 1. aprill mõistagi ka naljategemisega, nii et vaimukat mõttelendu ja hääd ninapidi vedamist!
14. aprill – künnipäev
Künnipäeval tuli ärgata võimalikult vara ja asuda vaatama, et kõik põllutööriistad kasutamiseks korras oleks. Siis viidi hea viljakuse saavutamiseks põllule koorem sõnnikut ja künti kevade esimene vagu. Kui põlluriistu pole, mis ülevaatamist vajavad, siis päramine aeg on kontrollida oma jalgratta sõidukõlbulikkust. Kui sa aga autota hakkama ei saa, siis vähemalt ära unusta, et peagi lõpeb talverehvide lubatud kasutamise aeg.
Urbepäev (liikuv püha - pühapäeval enne ületõusmispühasid)
Tänane urbepäev ehk palmipuudepüha alustab suurt ehk vaikset nädalat. Siis käidi kirikus ja leeripoisid said esimest korda armulauda maitsta. Selle päeva hommikul tuli vara üles ärgata ja pajuokstega magajaid vitsutada, et virkus majja tuleks. Neiud, kes end kreemide ja puudritega ehtida püüavad, proovigu järgmist nippi: pane pajuvitsad mõni päev enne urbepäeva vette likku. Urbepäeva hommikul pese nägu leoveega. Küll see teeb alles näo ilusaks!
Suur reede (liikuv püha)
Kristlikus maailmas on suur reede Kristuse surmapäev. Ka vanade eestlaste jaoks oli see päev oluline püha. Öeldi, et suur reede on nii suur püha, et siis tohi lapsigi välja jooksma lubada. Rangelt tuli jälgida keeldudest kinnipidamist: ei tohtinud töötada, riielda, abielluda, külas käia. Järgi sinagi täna neid reegleid järgida ja austa päeva pühadust.
Lihavõtted ehk ülestõusmispühad (liikuv püha)
Lihavõtteid on nimetatud ka kevadpühadeks, munapühadeks, kiigepühadeks - kõik räägib sellest, et see tähtpäev on mitmekesise kombestikuga. Nimi "lihavõtted" viitab vastlapäeval alanud paastu lõppemisele ja sellele, et võis jälle liha süüa. Ülestõusmispühad on suur kristlik rõõmupüha, millega tähistatakse Jeesus Kristuse surnust ülestõusmist, kuid eestlased on seda ühtlasi tähistanud ka kevadpühana, sest see langeb ajale, mis päev on juba pikem, õhku ja valgust rohkem ja loodus tärkamas. Kevadist kiikumist alustati just lihavõtteajal - küla noormehed ehitasid kaunisse kohta kiige, noored neiud, kel isu kiikuma minna, tõid kiigeseppadele aga omalt poolt paelu, võid, mune jne. Sel päeval tasub minna välja värsket õhku hingama ja loodust imetlema. Kindlasti tuleks üles otsida üks kiik, et kombekohaselt kiigeaeg sisse õnnistada.
23. aprill – jüripäev
Jüripäev on olulisim karjalaske- ja põllunduspüha. Vanadel eestlastel oli siis kombeks teha igasugu rituaalseid toiminguid, mis pidid tagama karja hea tervise. Metsloomade, eriti huntide peletamiseks, süüdati jüriööl lõkkeid. Jüripäev oli ka suur kolimise päev: siis toodi lapsed koolist koju ja taludesse asusid elama suvised abilised – sulased ja tüdrukud. Kaasajal ei maksa vist loota, et koolid lapsed tänasest vabaks lasevad. Vaatamata sellele võiksite võtta endale vähemalt vaba õhtu, minna loodusesse, süüdata lõke (märgistatud tuletegemise kohas!), ja juua sooja teed. Ka võiks igaüks istutada ühe puu, sest just jüripäeval maha pandud puu läheb hästi kasvama.
25. aprill – markuse-, marguse-, äkksurma-, ussikuningapäev
Markusepäeva nimi tuleb kirikukalendrist - evangelist Markuse mälestuspäev. Tema poole pöörduti, kui sooviti abi saada ootamatu surma vastu. Meie esivanemad ennustasid siis ilma ja saagikust. Loomadele anti puhkust ja jälgiti loodust, et paika panna põllutööde ajad.
Keda põllutööd ei puuduta, võiksid näiteks küttekulude planeerimise eesmärgil kõrva taha panna: kui täna hommikul soe ilm on, tuleb soe ja pikk sügis. Kui aga markuseööl külma tuleb, tuleb veel 40 päeva külma.
1. mai – volbri-, viilipi-, vilpusepäev
Volbripäev, mis meie esivanemate elus siiski üsna tagaplaanil on olnud, on seotud peamiselt kahe tegevusega: herneste külvamise ning tuletegemisega. Lõkete ümber käisid eestlased aga erinevalt germaani rahvastest mitte selleks, et nõidust ja halba tõrjuda, vaid lihtsalt lõbutsemas ja omaealistega tutvumas.
Kuna 1. maist on tänaseks saanud riigipüha ja vaba päev, siis on sul ideaalne võimalus maale sõita ja oma aialapile herned-oad maha panna. Suvel hea maiustada!
Kel aiamaad ei ole, võtku sõbrad kaasa, otsigu märgistatud matkarada ja nautigu loodust. Maituld võib teha vaid märgistatud lõkkekohas!
9. mai – nigulapäev
Nigulapäevi on tegelikult kaks: kevadine ja sügisene. Püha Nigul oli muistendi järgi teinud nii suure heateo, et peeti vajalikuks teda mälestada kahel päeval aastas.
Eestis on kevadine nigulapäev tuntud Kagu-Eestis. Siis käidi kirikus, süüdati Nigulale küünal, et ta kaitseks põllukultuure külma eest. Ka külvasid setod sel päeval nisu ja kaera, panid maha sibulaid ja herneid – pidi hea saak tulema.
Sina pane aga tähele, milline ilm täna on. Siis tead sügisesi toimetusi planeerida. Kui ilm on külm, tuleb pikk ja soe sügis, kui aga soe ja sajune, võib oodata lühikest ja külma sügist (sügisesed toimetused tuleb kiiresti ära teha, et koju sooja teki alla saaks).
11. mai – räüsäpäev
Räüsäpäev ehk rahe- ja jääpäev on üks paljudest seto pühadest. Rahvasuu räägib, et ükskord oli maikuus olnud suur rahesadu – räüs. Kindlustamaks, et enam kevadist rahet ei tule, mis vilja ja lina maha peksab, otsustati iga aasta maikuus, kaks päeva pärast nigulapäeva, tõmmata põllutöödest hinge.
Mõtle täna sinagi, kas iga päev täie auruga töötamine ei too ehk rohkem kahju kui kasu. Kui täna aja maha võtad, jõuad ehk homme rohkemgi?
25. mai – urbanipäev
Urbanipäeva kohta ei ole just palju teada. Üks mis kindel, et seda peeti heaks lina ja kaera külvamise päevaks. Meile võiks aga huvi pakkuda see, et pärast urbanipäeva ei tulnud vanade eestlaste uskumuse järgi enam öökülma. Eks me näe!
Ristipäev ehk taevaminemispüha – (liikuv püha - 40 päeva pärast lihavõtteid, neljapäev)
Ristipäev kirikukalendris tähendab Kristuse taevaminemise päeva. Meie esivanemate jaoks oli see aga üks tähtis päev, kus erinevate keeldude ja toimetuste kaudu näidati üles austust kõige maa peal kasvava suhtes. Keelatud olid põllutööd, jahipidamine ja kalapüük. Laias laastus näis olevat targem kõikidest töödest loobuda.
Tee tänagi sina oma tegemistesse üks paus. Kasvõi tunnike, kui tervet päeva ei saa. Võta aeg maha ja ole hästi vaikselt. Sellest võib sündida imelisi ideid!
Sel päeval hakkavad Setomaal levinud uskumuste järgi linnud lõunamaalt kodu poole rändama. Hakka sinagi valmistuma lindude saabumiseks. Selleks, et kevadhommikul oleks hea linnulaulu saatel ärgata, meisterda täna üks pesakast ja kinnita see sobiva puu otsa.
17. märts - käädripäev (käändrepäev, kärdlapäev, käärdlipäev, truutapäev), ka ussiliikumise päev
Käädripäev on üks neist kevadistest tähtpäevadest, kus tuleb suvele mõeldes hakata usse ja putukaid tõrjuma. Selleks, et soojal ajal tülikaid ja ohtlikke hammustusi karta ei tuleks, võiks otsida vanaema kapist välja lõngavihu ja see kerasse kerida. Siis on saadud kaks ühe hoobiga: kena lõngakera, millega villast sokki parandada, ja kindlus, et ka ussid suvel keras on ega inimesi salvama kipu.
21. märts – pendipäev
Pendipäev on nii vana püha, et sellest tänaseks enam suurt miskit ei mäletata. Üks on teada, et Harjumaal arvati, et just pendipäeval ärkavad ussid talveunest. Seega, täna võiks end metsast eemale hoida. Harrastajatel kalameestel tasub ka üle vaadata, et püügilubadega kõik korras on, sest peagi algab suur kevadine püügiaeg. Rannakülades valitsegu vaikus: müra võib kalad ulgumerele hirmutada!
25. märts – paastumaarjapäev, punamaarjapäev, kapsamaarjapäev
Naised! Pärast pea kahte kuud on taaskord käes teie pidupäev! Täna ei ole teil kohustust, isegi mitte luba, teha koduseid töid. Pange valged riided selga ja minge kohvikusse. Kui kohtate kohvikus mõnda meest, siis võite talle julgelt öelda, et tänasel päeval on tal kohustus kõigile kohvikus olevatele naistele punast värvi napsu välja teha. Kui kohvikusse minna ei saa või ei taha, võib ka koju „laiu kooka“ (pannkooke) küpsetama jääda.
1. aprill – karjalaskepäev
Karjalaskepäeval tuli oma kari, isegi kui sadas lund või rahet, korraks välja viia. Sellega tagati oma karjale hea tervis. Tavaks olid hea õnne tagamiseks ka erinevad maagilised toimingud: loomadele ristimärkide joonistamine, nende nõiakollaga suitsutamine, nõidussõnade lugemine, karjase rituaalne kastmine. Kui sul aga kariloomi pole, siis riietu vastavalt ilmale ja mine jaluta, kas üksi, sõprade või oma lemmikloomaga, veidi õues. Värske õhk tagab igal juhul hea tervise! Tänapäeval seostub 1. aprill mõistagi ka naljategemisega, nii et vaimukat mõttelendu ja hääd ninapidi vedamist!
14. aprill – künnipäev
Künnipäeval tuli ärgata võimalikult vara ja asuda vaatama, et kõik põllutööriistad kasutamiseks korras oleks. Siis viidi hea viljakuse saavutamiseks põllule koorem sõnnikut ja künti kevade esimene vagu. Kui põlluriistu pole, mis ülevaatamist vajavad, siis päramine aeg on kontrollida oma jalgratta sõidukõlbulikkust. Kui sa aga autota hakkama ei saa, siis vähemalt ära unusta, et peagi lõpeb talverehvide lubatud kasutamise aeg.
Urbepäev (liikuv püha - pühapäeval enne ületõusmispühasid)
Tänane urbepäev ehk palmipuudepüha alustab suurt ehk vaikset nädalat. Siis käidi kirikus ja leeripoisid said esimest korda armulauda maitsta. Selle päeva hommikul tuli vara üles ärgata ja pajuokstega magajaid vitsutada, et virkus majja tuleks. Neiud, kes end kreemide ja puudritega ehtida püüavad, proovigu järgmist nippi: pane pajuvitsad mõni päev enne urbepäeva vette likku. Urbepäeva hommikul pese nägu leoveega. Küll see teeb alles näo ilusaks!
Suur reede (liikuv püha)
Kristlikus maailmas on suur reede Kristuse surmapäev. Ka vanade eestlaste jaoks oli see päev oluline püha. Öeldi, et suur reede on nii suur püha, et siis tohi lapsigi välja jooksma lubada. Rangelt tuli jälgida keeldudest kinnipidamist: ei tohtinud töötada, riielda, abielluda, külas käia. Järgi sinagi täna neid reegleid järgida ja austa päeva pühadust.
Lihavõtted ehk ülestõusmispühad (liikuv püha)
Lihavõtteid on nimetatud ka kevadpühadeks, munapühadeks, kiigepühadeks - kõik räägib sellest, et see tähtpäev on mitmekesise kombestikuga. Nimi "lihavõtted" viitab vastlapäeval alanud paastu lõppemisele ja sellele, et võis jälle liha süüa. Ülestõusmispühad on suur kristlik rõõmupüha, millega tähistatakse Jeesus Kristuse surnust ülestõusmist, kuid eestlased on seda ühtlasi tähistanud ka kevadpühana, sest see langeb ajale, mis päev on juba pikem, õhku ja valgust rohkem ja loodus tärkamas. Kevadist kiikumist alustati just lihavõtteajal - küla noormehed ehitasid kaunisse kohta kiige, noored neiud, kel isu kiikuma minna, tõid kiigeseppadele aga omalt poolt paelu, võid, mune jne. Sel päeval tasub minna välja värsket õhku hingama ja loodust imetlema. Kindlasti tuleks üles otsida üks kiik, et kombekohaselt kiigeaeg sisse õnnistada.
23. aprill – jüripäev
Jüripäev on olulisim karjalaske- ja põllunduspüha. Vanadel eestlastel oli siis kombeks teha igasugu rituaalseid toiminguid, mis pidid tagama karja hea tervise. Metsloomade, eriti huntide peletamiseks, süüdati jüriööl lõkkeid. Jüripäev oli ka suur kolimise päev: siis toodi lapsed koolist koju ja taludesse asusid elama suvised abilised – sulased ja tüdrukud. Kaasajal ei maksa vist loota, et koolid lapsed tänasest vabaks lasevad. Vaatamata sellele võiksite võtta endale vähemalt vaba õhtu, minna loodusesse, süüdata lõke (märgistatud tuletegemise kohas!), ja juua sooja teed. Ka võiks igaüks istutada ühe puu, sest just jüripäeval maha pandud puu läheb hästi kasvama.
25. aprill – markuse-, marguse-, äkksurma-, ussikuningapäev
Markusepäeva nimi tuleb kirikukalendrist - evangelist Markuse mälestuspäev. Tema poole pöörduti, kui sooviti abi saada ootamatu surma vastu. Meie esivanemad ennustasid siis ilma ja saagikust. Loomadele anti puhkust ja jälgiti loodust, et paika panna põllutööde ajad.
Keda põllutööd ei puuduta, võiksid näiteks küttekulude planeerimise eesmärgil kõrva taha panna: kui täna hommikul soe ilm on, tuleb soe ja pikk sügis. Kui aga markuseööl külma tuleb, tuleb veel 40 päeva külma.
1. mai – volbri-, viilipi-, vilpusepäev
Volbripäev, mis meie esivanemate elus siiski üsna tagaplaanil on olnud, on seotud peamiselt kahe tegevusega: herneste külvamise ning tuletegemisega. Lõkete ümber käisid eestlased aga erinevalt germaani rahvastest mitte selleks, et nõidust ja halba tõrjuda, vaid lihtsalt lõbutsemas ja omaealistega tutvumas.
Kuna 1. maist on tänaseks saanud riigipüha ja vaba päev, siis on sul ideaalne võimalus maale sõita ja oma aialapile herned-oad maha panna. Suvel hea maiustada!
Kel aiamaad ei ole, võtku sõbrad kaasa, otsigu märgistatud matkarada ja nautigu loodust. Maituld võib teha vaid märgistatud lõkkekohas!
9. mai – nigulapäev
Nigulapäevi on tegelikult kaks: kevadine ja sügisene. Püha Nigul oli muistendi järgi teinud nii suure heateo, et peeti vajalikuks teda mälestada kahel päeval aastas.
Eestis on kevadine nigulapäev tuntud Kagu-Eestis. Siis käidi kirikus, süüdati Nigulale küünal, et ta kaitseks põllukultuure külma eest. Ka külvasid setod sel päeval nisu ja kaera, panid maha sibulaid ja herneid – pidi hea saak tulema.
Sina pane aga tähele, milline ilm täna on. Siis tead sügisesi toimetusi planeerida. Kui ilm on külm, tuleb pikk ja soe sügis, kui aga soe ja sajune, võib oodata lühikest ja külma sügist (sügisesed toimetused tuleb kiiresti ära teha, et koju sooja teki alla saaks).
11. mai – räüsäpäev
Räüsäpäev ehk rahe- ja jääpäev on üks paljudest seto pühadest. Rahvasuu räägib, et ükskord oli maikuus olnud suur rahesadu – räüs. Kindlustamaks, et enam kevadist rahet ei tule, mis vilja ja lina maha peksab, otsustati iga aasta maikuus, kaks päeva pärast nigulapäeva, tõmmata põllutöödest hinge.
Mõtle täna sinagi, kas iga päev täie auruga töötamine ei too ehk rohkem kahju kui kasu. Kui täna aja maha võtad, jõuad ehk homme rohkemgi?
25. mai – urbanipäev
Urbanipäeva kohta ei ole just palju teada. Üks mis kindel, et seda peeti heaks lina ja kaera külvamise päevaks. Meile võiks aga huvi pakkuda see, et pärast urbanipäeva ei tulnud vanade eestlaste uskumuse järgi enam öökülma. Eks me näe!
Ristipäev ehk taevaminemispüha – (liikuv püha - 40 päeva pärast lihavõtteid, neljapäev)
Ristipäev kirikukalendris tähendab Kristuse taevaminemise päeva. Meie esivanemate jaoks oli see aga üks tähtis päev, kus erinevate keeldude ja toimetuste kaudu näidati üles austust kõige maa peal kasvava suhtes. Keelatud olid põllutööd, jahipidamine ja kalapüük. Laias laastus näis olevat targem kõikidest töödest loobuda.
Tee tänagi sina oma tegemistesse üks paus. Kasvõi tunnike, kui tervet päeva ei saa. Võta aeg maha ja ole hästi vaikselt. Sellest võib sündida imelisi ideid!