25.-27. mail oli viiel Eesti Vabaõhumuuseumi maaarhitektuuri ja kultuuripärandi valdkonna töötajal võimalus külastada Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuuri programmi toetusel Taanis Aarhusis asuvat Den Gamle By vabaõhumuuseumi. Tegemist on ajaloolist linnaelu kajastava muuseumiga, mille väljapaneku kvaliteet ja käsitletavate teemade ajakajalisus teeb sellest ühe silmapaistvama vabaõhumuuseumi kogu Euroopas. Kuna EVM on välja töötamas haridusprogrammi vaimsete erivajadustega külastajatele, oli õppereisi üheks eesmärgiks tutvuda vastava praktikaga Den Gamle By’s, kes on olnud sel alal pioneeriks ja eeskujuks paljudele teistele. Samuti tundsime huvi tundlike ja keeruliste teemade käsitlemise vastu ekspositsioonis ning soovisime saada kogemusi, kuidas kaasata ja kõnetada erineva sotsiaalse ja kultuurilise taustaga inimesi.
Okupatsioonimuuseumis seati külastaja keeruliste valikute ette
Reisi esimesel päeval külastasime Den Gamle By filiaaliks olevat Okupatsioonimuuseumi, mis käsitleb saksa okupatsiooniaastaid Aarhusis. Muuseum asub vanas raekojas, hilisemas politseijaoskonnas, mis oli 1944-1945 Gestapo peakorter. Külastajate aktiivseks kaasamiseks on välja töötatud 14 erinevat, tõsielul põhinevat karakterit koduperenaisest vastupanuliikuja ja sõjaväelaseni, kelle silme läbi vaadeldakse vastava ID-kaardi abil erinevaid teemasid (argielu, lapsed, vastupanu, sakslased Aarhusis, sõja lõpp jm). Meiegi saime kogeda, mis tunne on istuda Gestapos ülekuulamisel, taustal kõrvaltoast kostvad oiged ja peks või kuidas näevad üht või teist sündmust erinevad osapooled. Mõnelgi juhul esitatakse külastajaile ebamugavaid küsimusi sõjaaegsetest keerulistest valikutest, sh kollaboratsioonist. Muuseumi juures tegutseb juba alates 1984. aastast vabatahtlike tugigrupp „Okupatsioonimuuseumi sõbrad“, kes lööb kaasa muuseumi tutvustamisel, haridusprogrammides jm. Muuseum on ääretult populaarne just vanema kooliastme seas.
Den Gamle Bys on võimalik teha ajarännak 17. sajandist tänapäevani.
Den Gamle By võlub oma ehedusega! Sestap on tegemist Taani populaarsuselt teise kultuurharidusliku muuseumiga, mida külastab üle 568000 inimese aastas. Ajalooliselt tõetruu miljöö loomise kõrval pannakse väga suurt rõhku ka omaaegsete oskuste ja käsitöövõtete säilitamisele ja edasiõpetamisele. Muuseumis on mitmeid suurepäraselt sisustatud ja toimivaid töökodasid ning arvestatav aiandus.
Kohtumine muuseumi pedagoogidega
Meie huvi keskendus eeskätt kaasamisele ja vahendustegevusele. Meid vastu võtnud pedagoogid Pauline ja Birgitte andsid põhjaliku ülevaate muuseumi haridusvaldkonna tööst. Kõlama jäid mõtted, et muuseum peab pakkuma eeskätt emotsioone, olema kaasav, kujutlusvõimet elavdav ja kriitilist mõtlemist toetav. Põnevust pakkus uus haridusprogramm, mis aitab kasvatada tolerantsust vähemuste suhtes (LGBT, autism, usulised ja rahvuslikud eripärad). Den Gamle By programmides kasutatakse sageli reaalsete lugude põhjal kujundatud tegelasi, kelle positsioonilt on lihtsam diskussiooni tekitada. Tore oli kogeda, et igapäevatöös on nii meie kui taani muuseumipedagoogidel üsna sarnaseid väljakutseid.
Dementsust põdevatele inimestele mõeldud korter tekitas palju mõtteainet.
Ääretult huvitav oli tutvuda dementsetele mõeldud keskkonna ja tegelusprogrammiga, millest oli palju õppida. Suhtumine vaimsete erivajadustega külastajatesse on ääretult delikaatne, lugupidav ja pisiasjadeni läbimõeldud. Eriprogrammide läbiviimiseks on muuseumis sisustatud 1950. aastate stiilis korter, sest just sellesse aega jääb praeguste 80-aastaste nooruspõlv ja tegus aeg. Dementsetele suunatud programmid on saanud väga positiivset tagasisidet, sest suudavad seda rasket haigust põdevaid inimesi avada ja nende mälu äratada.
Nn mälukorteris toimus ka meie kohtumine muuseumi direktor Julie Rokkjær Birchiga. kes tutvustas Den Gamle By uut visiooni ja strateegiat aastani 2030. Selle keskmes on kodutunde rõhutamine nii asutusesisesel, kohalikul kui ka riiklikul tasandil, korduvkülastuste kasvatamine, erinevate sihtgruppide kaasamine.
Muuseumi kostüümilao ja õmblusosakonna tegemistega tutvustas meid osakonna juht Malene.
Reisil tutvusime ka muuseumi telgitagustega. Den Gamle Byl on tohutu suur elavdajate armee, kes kõik tuleb ajastuomaselt rõivastada. Selleks on muuseumil oma õmblustöökoda, kus valmivad sobivad kostüümid nii 1974, 1923 kui ka 18.-19. sajandi ekspositsiooni tarbeks. Muuseumi kõrghooaeg on juulis, mil seda külastab u 12000 inimest päevas. Teine kõrgpunkt on jõulud. Hooaja kõrghetkedel on muuseum põhjalikult erinevate tegelastega kaetud. Muuseumi elavdamisel on oluline roll umbes 330-360 vabatahtlikul.
Tore, et meil oli piisavalt aega, et muuseumiga ka omal käel põhjalikult tutvuda ning omavahel arutleda. Tähelepanu väärib, kui julgelt käsitletakse n-ö raskeid ja tundlikke valdkondi, mis põhinevad sageli reaalsetel karakteritel ja nende mälestustel. Fookusesse on toodud arutelu õhutavad teemad nagu naiste õigused, abort, samasooliste kooselu, Gröönimaale tehtud ülekohus, sallivus, immigratsioon, võõrtöölised, erivajadused, demokraatia. 1974/2014 linnaosa kuraatori Anna juhtimisel toimunud ekskursioonil saime teada, kuidas on selleks kogukondi ja erinevaid informante kaasatud. Saime palju mõtlemisainet ja kasulikke võtteid, mida oma edaspidises töös rakendada.
Et meie vabaõhumuuseumis on elavat arutelu põhjustanud nõukogudeaegne kolhoosi kortermaja, siis saime taani kolleegide palvel seda, aga ka 1950. aastate algust käsitlevat Sepa talu lähemalt tutvustada. Workshopil toimus konstruktiivne arutelu tundlike teemade kajastamisest ning kaasavatest haridusprogrammidest. Väga oluliseks reisi tulemuseks on uued kontaktid Den Gamle By kolleegidega, kellega loodame koostööd jätkata ka edaspidi.
Vastuvõtjate soovil hõlmas meie õppereis ka Moesgaardi muuseumi. 2014. aastal valminud uues moodsas peahoones sukeldusime terveks pikaks päevaks vaimustavatesse arheoloogia ja etnograafia väljapanekutesse. Imetlust äratasid nii heatasemeline näitusekujundus, erinevate AV ja disainlahenduste kasutamine kui ka mahukaid teemasid kokku võtvad näitusetekstid, mis olid erineva taustaga külastajatele lihtsasti arusaadavad.
Eesti Vabaõhumuuseum õppereis sai teoks tänu Erasmus+ 2025-2026 programmi raames toetatud projektile “Kogukondade kasvatamine ja kaasamine kultuuripärandiga seotud tegevustesse Eesti Vabaõhumuuseumis” (2025-1-EE01-KA122-ADU-000325564).