Kuidas uurida oma talu ajalugu?
Oma talu ajaloo uurimine on põnev ja tore ettevõtmine, aga nõuab ka rohkelt aega ja kannatlikust. Mitmed talude ajalooga seotud materjalid on digiteeritud ja andmebaasidesse kantud, nii on väga palju võimalik teada saada koduarvuti tagant lahkumata.
Ajaloolisi materjale sisaldavad andmebaasid lähtuvad aga paljuski omaaegsest haldusjaotusest ja samuti on ajas muutunud ka külade ja talude nimekujud. Seega, kui esimesed otsitulemused kohe sobivaid vastuseid ei anna, siis ei tasu alla anda, vaid tuleb katsetada erinevate päringute ja otsi-sõnadega. Suureks abiks on kindlasti hästi tehtud eeltöö ja andmebaaside juures olevad abitekstid.
Eeltöö
Oma talu ajaloo uurimise teeb lihtsamaks see, kui välja selgitada, millise kihelkonna ja mõisa alla talu 19. sajandil kuulus. Abiks on seejuures näiteks Maa-ameti ajalooliste kaartide rakendus.
Samuti tasub läbi mõelda, millised võisid olla talu omaaegsed nimekujud. Nii võib näiteks Jaani-Aadu talu esineda andmebaasides kui Jaani-Ado, Jani-Ado või lihtsalt Jaani. Ära ei tasu unustada ka, et mõnda allikasse võib talu nimi olla kirja pandud kirillitsas.
Fotod
Vanu fotosid leiab Rahvusarhiivi Rahvusarhiivi foto-, filmi- ja helikogude andmebaasist Meediateek või Muuseumite veebiväravast MuIS. Täpselt oma talu nime järgi foto leidmine on suur vedamine. Otsisõnana tasub proovida ka näiteks oma küla või kihelkonna nime.
Toredat võimalust lähikonna vanade fotode avastamiseks pakub ajalooliste fotode keskkond Ajapaik. Piirkonna paremad tundjad saavad seal aidata fotosid täpsemalt kaardile sättida või siis hoopis püüda vanu fotosid üle pildistada.
Kaardid ja taluplaanid
Vanu kaarte leiab Rahvusarhiivi kaartide andmebaasist. Vanemaid kui 1917. aasta kaarte tasub otsida mõisa järgi. Talude vanemad kaardid on andmebaasis seotud mõisaga, mille maadest nad hiljem eraldati. Talukaardid aastatest 1917–1950 on seotud vastava vallaga.
Kui te täpset mõisa nime ei tea, siis võib kasutada ka kaardiotsingut, märkides kaardil sobiva piirkonna. Võite otsingut kitsendada, märkides teemaks “taluplaan”.
Täpsemad juhised kaartide andmebaasi kasutamiseks leiab siit.
Dokumendid
Kel on huvi ja soovi veelgi põhjalikumalt oma talu ajalugu uurida, siis tuleb pöörduda arhiividokumentide poole. Kõik olulisemad talude ajalugu puudutavad dokumendid on koondunud Rahvusarhiivi.
Adramaarevisjonid ja vakuraamatud annavad ülevaate talu suurusest, seal elanud inimestest ja loomadest ning sellest, palju tuli talu pealt maksu tasuda. Varasemad adramaarevisjonid on ka publitseeritud ja raamatu kujul huvilistele kättesaadavad. Nendega saab tutvuda näiteks Rahvusarhiivi uurimissaalides. Huvitavat infot pakuvad Eesti Vabariigi ajal 1929. aj 1939. aastal korraldatud põllumajandusloendused, mille talundilehed on digiteeritud ning kättesaavad Rahvusarhiivi digiteeritud allikate andmebaasis Saaga.
Talus elanud inimeste kohta annavad parima ülevaate hingeloendid, kirikute personaalraamatud ja vallaelanike nimekirjad. Need on suuremas jaos digiteeritud ja kättesaadavad Rahvusarhiivi digiteeritud allikate keskkonnas Saaga. Samuti leidub Rahvusarhiivis talude rendi- ja ostu-müügilepinguid. Pärnumaa talude kohta on koostatud ka päriseks ostetud talude andmebaas.
Palju põnevat infot oma koduküla ja talude kohta võib leida ka Eesti Keele Instituudi Kohanimede kartoteegist.
Kohajalaoo uurimise ja allikate kohta saab täpsemalt lugeda Rahvusarhiivi virtuaalse uurimissaali VAU lehelt.
Samuti tasub tutvuda arhiiviallikate kasutamist tutvustavate õppevideote ja uurijatundide salvestustega.
Koostas Liisi Taimre (Rahvusarhiiv)