Ajaloost
Vundamendi tööpõhimõte on lihtne: ta võtab vastu hoone koormuse ja kannab selle üle pinnasele. Vundamendi maapealset osa nimetatakse sokliks. Sokkel hoiab niiskustundlikud puitkonstruktsioonid eemal
sademetest ja pinnasest tulenevast niiskusest. Seega võivad probleemid vundamendis viia aegamisi probleemideni seintes ja ka lausa katuses.
Jättes hetkeks kõrvale nurgakivid ja muud arhailisemad lahendused, on meil kõige levinum vundamenditüüp ajalooliselt olnud lintvundament, mis on kas paekivist, raudkivist (ehk graniidist) või betoonist. Looduskivist vundamendid on laotud alati lubimördiga. Paekivist vundamendi ladumisel on võimalik kasutada sidekive, mis tagas parema monoliituse, võrreldes näiteks raudkividega, mis laotakse tavaliselt nõrgemalt "korvi". Betoonvundamente hakati Eestis kasutama alates 1920. aastatest ning nende tänapäevane seisukord sõltub tollase aluspinnase, täitematerjali ja tsemendi kvaliteedist.
Jättes hetkeks kõrvale nurgakivid ja muud arhailisemad lahendused, on meil kõige levinum vundamenditüüp ajalooliselt olnud lintvundament, mis on kas paekivist, raudkivist (ehk graniidist) või betoonist. Looduskivist vundamendid on laotud alati lubimördiga. Paekivist vundamendi ladumisel on võimalik kasutada sidekive, mis tagas parema monoliituse, võrreldes näiteks raudkividega, mis laotakse tavaliselt nõrgemalt "korvi". Betoonvundamente hakati Eestis kasutama alates 1920. aastatest ning nende tänapäevane seisukord sõltub tollase aluspinnase, täitematerjali ja tsemendi kvaliteedist.
Soklil võib olla ka oluline roll puitpõranda toimivuse tagamisel. Nimelt juhul, kui põranda konstruktsioon nõuab tuulutust, tuleb seda tagada soklis tuulutusavadega, kuid sellest teemast räägime pikemalt põrandate peatükis.
Hooldus ning renoveerimine
Vundamendi ja sokli taastamisel tuleb alati tagada kaks peamist omadust: kandevõime ja kaitse niiskuse eest. Ei ole välistatud, et mõni sokkel on tänapäevaks niivõrd lagunenud kasvõi kehva ehitusaegse kvaliteedi tõttu, et kaaluda tasub betoontaldmiku valamist ja uue plokkidest sokli ladumist vana vundamendi jäänuste peale.
Näited tüüpilistest soklite puudustest on:
- katkine või puuduv veenina, mis ei juhi sademete vett sokli tasapinnalt eemale
- mördist veenina, mis takistab alumise palgirea kuivamist
- puuduv hüdroisolatsioon soklikivide ja puidust seina vahel, mille tagajärjel võib tekkida alumiste palkide mädanik
- puuduv hüdroisolatsioon pinnase ja vundamendi vahel
- ebapiisav sokli kõrgus (vähem kui 30 cm) või tõusnud pinnas, mille tagajärjel on puitseinad ja -põrandad niiskele pinnasele liiga lähedal
- pudenenud krohviviimistlus ja vuugid
- tsemendiga tehtud parandustööd looduskivist soklil, mis ei lase sokli niiskusel välja kuivada
- vales suunas maapinna kalded, mis ei lase sademeveel soklist eemale voolata
- puuduv drenaaž
- puudulik vihmaveesüsteem, mis jätab sokli ümbruse liialt niiskeks
- puudulik perimeetri külmakerke-isolatsioon
- arvestatav külmasild sokli, põranda ja seina liitekohas, mis tekitab hallitust
- tihe haljastus, mis hoiab sokli piirkonnas pidevalt niiske keskkonna
Kõige tõsisemad probleemid vundamentide ja soklite puhul, mis võivad lõppeda tervete seinte või hoone-sektsioonide vajumisega, on:
- väljavajunud kivid või küljed
- külmakerkest põhjustatud läbivad ja arenevad praod
- kehvast aluspinnasest tingitud läbivad praod ja vajumine (eriti tundlikud on hoone nurgad)
Kõige esimene samm sokli seisukorra parandamiseks on selge pilt olemasolevast olukorrast. Igasugused põõsad, plaadid, niitmata hein ja muu kola maja sokli ümber teeb kahjustuste tuvastamise keeruliseks, mistõttu tasub alati alustada hoone ümruse korrastamisega. Juhul kui on näha, et puidust veenina on lausa vastu mulda, tasub kaaluda tõusnud pinnase labidaga
eemaldamist vähemalt niipalju, et maja puitosad saaksid mullast välja.
Kergemaid probleeme, mis puudutab kas puudulikku veenina või krohviviimistlust, on võimalik parandada suurema vaevata. Vuukide parandustöid tasub alati teha lubimördiga. Tõsisemaid probleeme aga ei jõua käesoleva peatükiga puudutada ning siinkohal soovitame tutvuda allpool erialase kirjandusega või pöörduda spetsialisti poole.
Kui vundamendi ja sokli kandevõime ning niiskusturvalisus on tagatud, saab mõelda soojustamise peale. Sokli ja vundamendi soojustamise otstarbekus on seotud naabertarindite soojustuslahendustega. Alt tuulduva soojustatud põranda rajamisel ei ole erilist otstarvet paksul soklisoojustusel.
Soojustatud betoonplaadiga põranda rajamisel või keldriga maja puhul on sokli ja vundamendi soojustus põhjendatud. Hoolimata soklisoojustuse vajadusest, välisseina välisel soojustamisel liigub välisvooder väljapoole, mistõttu hoone proportsioonide säilitamiseks tasub tuua väljapoole ka sokli tasapind. Seda saab teha kas soklit soojustades või laiemaks ladudes. Soojustuse toote seisukohast tasub kasutada vahtsoojustusplaate, mis on omadustelt sobivad niiske keskkonna jaoks (nt. XPS). Puitdetaile soklipiirkonna soojustamisel kasutada ei tohiks. Soojustuse paksuse seisukohast ei tasu piirduda vaid 50-mm-paksuse soojustusplaadiga, vaid kasutada pigem 100-150 mm paksust soojustust.
Lisamaterjalid
Hea ülevaate vundamentide ja soklite parandamisest ja parendamisest annab Muinsuskaitseameti infovoldik "Vundament ja sokkel". Levinud renoveerimisvigu sokli kaasajastamisel tutvustavad infokaardid "Eramu vundamendi ja sokli lisasoojustuse vead" ning "Madal ja ebasobivast materjalist sokkel".
Käsiraamatutest puudutab sokli kahjustusi Kodukirja trükis "Maja ja niiskus". Sokli ja vundamendi taastamist ning soojustamist tutvustab nii "Vana maamaja. Käsiraamat" kui ka MTÜ Vanaajamaja trükis "Näiteid palkmajade taastamisest".
Tutvuge sokli ja vundamendi taastamise teemal ka meie teabekoguga, kus leiate veelgi abimaterjale ning ettekandeid: