Maaarhitektuur

Vana maja taastamine

Käesoleva rubriigi eesmärk on anda majaomanikele näpunäiteid ja suunaviiteid oma kodude kordategemisel. Kuna iga hoone on erinev ning ka valdkond lai ja sügav, siis meie info ei pretendeeri tänase seisuga ei üüratule detailsusele ega absoluutsele tõele, kuid proovime anda omanikele ülevaate ja toetuspunkti kõige levinumate murede ja küsimuste lahendamiseks.


Enne tööde algust


Nagu kõik siin elus, ei seisa ka meie kodud ajas muutumatult. Kohutavalt mugav oleks elada maailmas, kus töödega saaks lõpuks ka ühele poole, kus saaksime visata jalad seinale ning nautida lõputult oma tööde vilju. Tuleb tõdeda, et enamik maju on “valmis” heal juhul vaid kord terve oma eluea jooksul: siis kui ta saab püstitatud. Sealt edasi algab lõputu kõpitsemine ja remontimine, ehk otsekui kaikavedu omanike ja loodusjõudude vahel. Ka ajad ju muutuvad, mis toob kaasa uusi arusaamu ohutusest, mugavustest, arhitektuurist, ressursside jätkusuutlikust majandamisest, jne. Seega tuleb rõhutada, et vana maja tasub kohelda kui pereliiget - teda hoida, veeta koos aega, õppida teda tundma, teda vajadusel aidata, ja tutvustada talle kaasaja uuendusi, millega ta mõistlikkuse piires suudaks kaasas käia.

Iga vana maja on erinev. Seda kujundavad nii maja arhitektuur, asukoht, vanus, seisukord, ümbritsev keskkond kui ka eelnevad elanikud. Ka iga leibkond on erinev oma suuruse, vajaduste, harjumuste, eesmärkide ja ka võimaluste poolest. Iga vana maja kannab oma ajastu ja ehitaja märki, ehk ta on kavandatud ja ehitatud tollaste arusaamade ning ehitaja võimaluste ja vajaduste järgi. Lisaks kannab ta ka oma eelnevate elanike ja omanike märke: nende ümberehitusi ja kasutatud materjale, hooldustööde tihedusest tingitud seisukorda, jne. Seega on esimese etapina alati oluline saada ette terviklik pilt majast, oma leibkonna vajadustest ja võimalustest ning nende omavahelisest ühilduvusest.


Tasub küsida endalt ja oma perelt paar kontrollküsimust:

  • Kas maja soovitakse kasutada aastaringselt või pigem suvilana?  
  • Kuidas vastab maja pererahva praegustele ja tuleviku vajadustele?
  • Milline on maja seisukord? Kas maja vajab juba kohe mingeid parandustöid?
  • Kas on võetud ühendust ka mõne spetsialistiga, kes oskaks anda ülevaadet ka nendest maja probleemidest, mida oma silmaga ei pruugi isegi märgata? Ehk on maja tegelik seisukord isegi parem kui esialgu oskaks arvata?


Kui maja on aastaringses kasutuses, tuleb mõelda selle kütmise ja energiatõhususe peale. Üldreeglina ei suuda ajaloolised küttesüsteemid ega tarindid täita ootusi tänapäeva arusaamale energiatõhususest, mis tähendab, et nende parandamiseks tuleks planeerida tundlikke ja tõenäoliselt ka etapiviisilisi renoveerimistöid. Ei tasu ka unustada, et renoveerimislahendustel on oma eluiga ning võivad perspektiivis vajada kas vahetust või vähemalt hooldust ja ehitusvigade parandamist. Arusaamad ehitusmaterjalidest ning energiatõhususest on siiani arenevad, ning 20 aasta jooksul võib nii mõndagi muutuda. Seega - ärge tehke võimalike vigade parandamist või renoveerimislahenduse muutmist liiga keeruliseks ega tagasipöördumatuks. Nõnda säilitame ka tulevastele põlvedele võimalikult palju oma arhitektuurset pärandit ning ka võimaluse teha renoveerimistöid veelgi targemini kui meie täna oskame. Erinevate spetsialistide seisukohti taoliste otsuste langetamisel on tutvustatud meie trükises "Väärtused vanas maamajas".


Ja seniks kuni suuremad tööd veel ootavad, tasub tegeleda jooksva hooldusega, mida juhatab kenasti sisse MTÜ Vanaajamaja koostatud infoleht "Vana palkmaja hooldus" ning sisukas ettekanne meie 2018. aasta vana maamaja päevalt "Maamajaga talvele vastu" (88 min).
Põhja-Eesti
Saared
Lääne-Eesti
Lõuna-Eesti