Kassa – Sassi-Jaani talu – Köstriaseme talu – Pulga talu – Härjapea talu – Lau külapood – Jüri-Jaagu talu – peipsivene maja – setu Vanatalo – kolhoosimaja – kassa
Teekonna pikkus 3 km, aega kulub 2 tundi
Kui tahad rohkem teada saada taluõuede kujunduse ja vanade aiataimede kohta, siis vali see retk. Oma teekonnal külastad taluaedu Eesti eri paigus. Alustad käiku pärisorja majapidamisest Sassi-Jaanil, lähed läbi talude päriseksostmise aja ning vabariigiaegse kodukaunistamise kampaania ja jõuad lõpuks nõukogudeaegsesse kolhoosimajja. Osade taimede juures leiad ruutkoodiga nimesildid, mis viivad sind muuseumi kodulehel olevate pikemate taimekirjeldusteni.
SASSI-JAANI TALU
Kas tead, kuidas eristada
rukist ja nisu? Kuidas näeb välja lääts või lina? Sassi-Jaani talu
näidispeenramaal võid õppida tundma aed- ja teravilju ning teisigi tarbetaimi,
mida on aegade jooksul meie talude aedades ja põldudel kasvatatud. Peale mõne
kidura õunapuu kambri akna all pärisorjast talupoja õuel suurt muud ei kasvanudki.
KÖSTRIASEME TALU
Pane tähele, kuidas renditalu
õu on varbaiaga jagatud puhas- ja karjaõueks. Õue puhtale poolele on istutatud
viljapuid ja marjapõõsaid. Kambri akna all on lihtne lillepeenar, ukse all
sirelipõõsad. Küsi julgesti perenaiselt aias kasvavate taimede kohta.
PULGA TALU
Vaata, kas tunned ära
renditalu õuel asuval peenramaal kasvavad aedviljad. Kõige rohkem kasvatati sel
ajal taluaedades kapsast, aga ka teised köögiviljad ei olnud tundmatud.
HÄRJAPEA TALU
Selle talu õu on kujundatud
1930. aastate kodukaunistamise vaimus. Maja lähimas ümbruses on lillepeenarde
ja pügatud hekkidega iluaed, kaugemale jääb aiamaa köögiviljade, kasvulava ja kompostihunnikuga.
Maja taga asub viljapuuaed. Siin näed kasvamas mitmesuguseid ilutaimi:
lumimari, ebajasmiin, sirel, elupuu, pojeng, murtudsüda, kurekell, floks jm.
Kas mõni neist tuleb ka Sinu vanaema aiast tuttav ette?
LAU KÜLAPOOD
Ka külapoe ümbrus tutvustab 1930. aastate lõpus aianduses valitsenud suundumusi. Eluruumide akende all on rikkalik iluaed, aia tagumises osas väike viljapuuaed. Õue varjab põhjatuulte eest tihe kuusehekk. Kas tunned lillepeenras kasvavaid lilli? Pane peenarde ääres tähele tollele ajale iseloomulikke valgeks lubjatud põllukive.
Kui soovid, võid oma retke siin lõpetada ja end külapoes või kõrtsis kosutada. Aga võid ka jätkata ja suunduda vesiveski teed pidi muuseumi saarte ja Lõuna-Eesti piirkonda.
JÜRI-JAAGU TALU
Laskudes tuulikute mäelt
mööda kruusateed alla, jõuad saarte talude sumbkülla. Külaväljaku merepoolsel
küljel paikneb avara õuega Muhu talu. Paljude pilkupüüdvate hoonetega õu on
ümbritsetud ja osadeks jagatud paekiviaiaga. Elumaja kambrite ja tüdrukute
magamisaida akende all on lillepeenrad, kus kasvavad käokingad, iirised,
rõngaslilled jm. Rehemaja ukse all kõrgub usse peletav leeskputk. Õue piirdele
on istutatud viljapuid ja ilupõõsaid. Külaväljaku äärde jääva kiviaia veeres
kõrguvad taputeibad humalatega.
PEIPSIVENE MAJA
Mereäärset teed pidi nõlvast üles jalutades jõuad Kallastelt pärit vanausulise kaluri eluaseme juurde. Ka selle maja kõrval on suur peenramaa, kus kõige rohkem kasvab sibulat. Kas tead, mitu aastat Peipsi ääres kulub, et seemnest söögisibulamugul saada? Lisaks kasvab aiamaal veel sigurit, porgandit, punapeeti ja muud toiduks vajaminevat. Küsi perenaise käest, miks Peipsi ääres sibulapeenrad väga kõrged kaevatakse.
SETU VANATALO
Vanausulise kaluri üleaedne on Setumaalt pärit Vanatalo pererahvas. Elumaja ja kõrvalhoonete vahele jäävad suletud õued, kus aiataimi ei kasva. Vaid kambri akna all on lillepeenar. Aiamaal on reas kurgi-, sibula-, rõika- ja maasikapeenrad. Nende kõrval on veel teisigi aiavilju. Peenramaa ääres kasvavad mõned viljapuud ja marjapõõsad. Maja otsaseinas ilutsevad uhked daaliad ehk jorjenid.
KOLHOOSI KORTERELAMU
Kolhoosi kortermaja taga leiad traatvõrkaiaga ümbritsetud aiamaa. Kõik majaelanikud, kes soovivad, saavad seal oma maalapi, kus kasvatavad enda tarbeks aedvilja ja kartulit. Väikeses kilemajas valmivad maitsvad koduaia tomatid. Aiasaadused on oluline toidulisa ajal, mil poeletid on tühjavõitu. Vahel saab nende ülejääki müüa või kokkuostu viia. Majaümbruse kaunistamiseks istutati õueala serva ühiselt tuhkpuuhekk ja rajati väike püsilillepeenar.