Kassa
– kolhoosimaja – setu Vanatalo – peipsivene maja – tuulikute mägi – Kuie
koolimaja – Lau pood – Sutlepa kabel – Härjapea talu – Kolu kõrts – kassa
Teekonna pikkus umbes 3 km ja läbimiseks kulub vähemalt 2 tundi
Talvine vabaõhumuusem ei maga
talveund. Ta tegutseb küll veidi rahulikumas rütmis, mis pole aga sugugi
igavlev. Pigem peegeldab see sisemist tasakaalu, läbimõeldud tegutsemist, adra
seadmist kevadiseks künniks. Siin on hea olla, kui soovid viibida värskes õhus
keset ajaloolist küla. Samuti saab talvel kasutada võimalust, mida suvel tihti
nappima kipub: istuda mõnes talus korraks maha ja rääkida perenaisega sellest,
kuidas vanasti elati.
Loodame, et oled riietunud vastavalt ilmale. Kui vihma sajab, saad muuseumi kassast-käsitööpoest osta toredad värvilised kummikud ja vihmavarju; kui mantel õhuke, võib siit villase kampsuni selga soetada. Kui aga lumi maas, laenuta kindlasti tõukekelk. Sellega läheb liikumine hoopis tõhusamalt ja lõbusamalt.
Talvises vabaõhumuuseumis
saad läbida, kas veidi suurema (kaardil punasega) või väiksema (kaardil
rohelisega) ringi. Kui indu jätkub, ühenda kaks teekonda üheks tõeliselt vahvaks
retkeks.
KOLHOOSIMAJA
Nõukogude aeg tõi Eesti maaellu suuri muutusi, mille tulemusel teisenes maapiirkondade nägu, talunikest said kolhoosnikud või sovhoositöötajad. Ühismajandite moodustamisega ühistati talupidajate vara ja loomad. Kuna ka taluhobused võeti kolhoosidesse, ühistransport aga ei toiminud või oli harv, hakati tootmishoonete lähedusse ehitama korterelamuid majandi töötajatele. Seal said elamispinna ka noored spetsialistid.
Muuseumis eksponeeritav nelja korteriga kahekorruseline silikaatkividest maja on pärit Valgamaalt Räbi külast. See ehitati 1964. aastal Järvesalu kolhoosi Sookuru lauda töötajatele. Kortermaja on ajastule iseloomulikult ehitatud tüüpprojekti järgi, mille koostasid arhitektid Boris Mirov ja Manivald Noor. Kolhoosimaja korterites on võimalik tutvuda ühismajandi töötajate perede käekäigu ja eluoluga läbi eri kümnendite. Lisaks saab ekraanidelt kuulata põnevaid isikulugusid. Maja keldrikorrusel on avatud näitused ja laste tegevusala. Kindlasti tutvu ka õuealal oleva sauna ja graažiga. Lahketelt perenaistelt saad küsida nõukogudeaegseid toiduretsepte.
SETU VANATALO
Kindluse tüüpi setu talu hooned
asuvad kolmes rööpses reas otsaga külatänava poole. Nende vahele jäävad kõrge
tara ja väravatega suletud kinnised õued. Kesksel kohal asub saepitsiga
kaunistatud elumaja. Selle tänavapoolses
tares, suure valge ahju juures ootab sind perenaine või peremees. Toeta end soojale
lesole ja uuri, kuidas elas see temperamentne rahvakild 19.-20. sajandi
vahetusel: mida söödi-joodi, kuidas tehti tööd ja milliseid pühi peeti. Hoone teisel
poolel – uues tares – saad teha ajahüppe aga hoopis nõukogude perioodi. 1960.
aastate alguse interjöör meenutab mõnelegi meist lapsepõlve või käiku
maale vanaema juurde. Elumaja esikülje pool
paikneb puhasõu, mida piiravad ühe katuse alla ehitatud aidad, varjualune ja
küün. Tagumisel majaküljel asub karjaõu ning laut, kust leiab põnevaid käsitöö-
ja fotonäitusi.
PEIPSIVENE MAJA
Suure setu talu kõrval asub
väike ja hubane puitpitsidega kaunistatud vanausulise kaluri maja
Peipsiveerelt. Avatud õuel tervitavad sind mökitades kitsed. Valges ja helges
toas huugab ahju kõrval samovar ning laual klaaskausikeses ootab maitsmist
kuldne keedusukker. Perenaine oskab
sulle jutustada, miks vanausulised Eestisse elama asusid ning kuidas nende
argielu ning kombed erinevad eestlaste omadest.
TUULIKUTE MÄGI
Kõrgendikul, kus näed kõrvuti kolme toredat pukktuulikut, avaneb kaunis vaade muuseumi saarte külale. Tavaõiguse järgi võis saartel olla oma tuulik kasvõi igal peremehel, mujal Eestis oli veskite ehitamine mõisate eesõigus. Kui soodsale asukohale ehitati lähestikku mitme talu veskid, tekkisidki pilkupüüdvad tuulikute mäed. Veskilkäimine andis iseäranis sügisel võimaluse ka uudiste vahetamiseks, sest jahvatamise kõrgajal venis veskiliste järjekord pikaks ning talumeestel jätkus juttu kauemaks.
KUIE KOOL
Koolimajas käib
talvel usin õppetöö. Jüripäevaks peavad ju kirjutamine, lugemine, rehkendamine
ja piiblilugu selged olema. Tundide vahepeal saad sinagi pinki istuda ja oma
kooliteed meenutada. Perenaiselt võid küsida, kuidas koolmeister omal ajal
elas, mitu talve koolis käidi ja kuidas klassitoas korda hoiti. Ole valmis ka selleks,
et ta sind mõnd rehkendust tegema paneb.
LAU KÜLAPOOD
Teeristil asuvast poest ei saa kuidagi mööda astuda. Poemamsel pakub müügiks head ja
paremat: värvilisi kompvekke ja šokolaadi maiasmokkadele, maitseaineid, kangaid
ja toidunõusid tublidele perenaistele, tööriistu ja joogipoolist meestele.
Kiigata saab ka poepidaja eluruumidesse, kus pererahvas Türgi diivanil
päevatööst puhkas ja külauudiseid arutas.
HÄRJAPEA TALU
Siinsed perenaised on 1930. aastatele kohaselt usinad näputöö tegijad. Siin saad küsida nõu, kuidas valmistada kauneid kodutekstiile või kuidas õhtuks perele laud katta.
Perenaine teab kõnelda
neistki, kes selles uhkes talumajas 1939. aastal elasid – kes pereliikmetest magas
väikseimas voodis, kelle tuba oli kõige ajakohasemalt sisustatud, millises toas
viibiti vaid pidulikel puhkudel.
SUTLEPA KABEL
Kirikul on olnud eestlaste
elus tähtis roll. Kuigi pikka aega järgiti vanu esivanemate kombeid, kuulusid
elu juurde lahutamatult ka kiriklikud rituaalid. Ristseid, pulmi ja matuseid
peeti samaaegselt nii koduste kommete kui ristiusu tavade järgi. Pühapäeviti
sõideti parimais rõivais, hobune vankri või saani ees, kirikusse. Pärast
teenistust sai kiriku ümbrus kogukonna uudiste vahetamise paigaks.
KOLU KÕRTS.
Nüüd oled küll ühe korraliku eine ära teeninud! Kuum supp, mulgi puder, seapraad ja muud rahvuslikud road ootavad sind Kolu kõrtsis. Kui tunned, et tahaksid pärast sööki muuseumile veel pilgu peale heita, palu kõrtsirahval kutsar kutsuda ja luba endale üks väike hobusõit ringiga muuseumi väravasse.
Aitäh, et leidsid aega meile külla tulla! Tule varsti jälle!