Phlox paniculata
Looduslikult kasvavad floksi liigid Põhja-Ameerikas, kust mitmed neist Euroopasse toodi. 19. sajandi lõpu poole jõudsid floksid mõisaaedade vahendusel ka siinsete talude lillepeenardesse. Eriti armastatud tunduvad vanal ajal olevat olnud valged floksid. Suve lõpul rikkalikult õitsevad leeklilled püüavad pilku ja täidavad aia meeldiva lõhnaga. Tänaseks on sellest toredast talulillest aretatud hulgaliselt erineva kõrguse ning õievärvi- ja kujuga sorte.
Flokse kimbutab mõnel aastal jahukaste – seenhaigus, mis võib terve taime koledalt halliks muuta. Selle aitab vastu taimedele õige kasvukoha valik ning väetamine ja kastmine. Floks ei talu kuivust ja tahab, et tema juured oleksid jahedas. Paremini kasvab ta poolvarjulises niiskema mullaga kohas.
Floksid ilutsevad Köstriaseme ja Härjapeatalu ning Lau poe ja setu Vanatalo lillepeenras.
Looduslikult kasvavad floksi liigid Põhja-Ameerikas, kust mitmed neist Euroopasse toodi. 19. sajandi lõpu poole jõudsid floksid mõisaaedade vahendusel ka siinsete talude lillepeenardesse. Eriti armastatud tunduvad vanal ajal olevat olnud valged floksid. Suve lõpul rikkalikult õitsevad leeklilled püüavad pilku ja täidavad aia meeldiva lõhnaga. Tänaseks on sellest toredast talulillest aretatud hulgaliselt erineva kõrguse ning õievärvi- ja kujuga sorte.
Flokse kimbutab mõnel aastal jahukaste – seenhaigus, mis võib terve taime koledalt halliks muuta. Selle aitab vastu taimedele õige kasvukoha valik ning väetamine ja kastmine. Floks ei talu kuivust ja tahab, et tema juured oleksid jahedas. Paremini kasvab ta poolvarjulises niiskema mullaga kohas.
Floksid ilutsevad Köstriaseme ja Härjapeatalu ning Lau poe ja setu Vanatalo lillepeenras.
