Peipsiäärsetel vanausulistel oli tänava äärde jäävate elumajade taga asuvad aiamaa otsast otsani üles haritud. Neil kasvatati kogu oma pere tarbeks vajaminev köögivili, aga kõige rohkem tähelepanu pöörati söögisibula kasvatusele. Sibula müügist sai paljudele peredele oluline sissetulekuallikas ja pika kasvatusajaloo jooksul kujunes välja tänini hinnatud kohalik sibulasort ´Peipsiäärne´. Selleks, et vähest haritavat maad võimalikult hästi ära kasutada, rajati siin isesuguseid segapeenraid, kuhu pandi kokku kasvama erinevaid kultuure. Nii tipiti ühele peenrale sibulad, nende vahele külvati porgandiseeme ja peenraservadesse või külgedele istutati veel peedi- või kaalikataimi. Nõnda andis üks peenar mitu saaki.
