Suvisted, kasepühad, meiud, karjasepühad, nelipühad (liikuv püha - seitsmes pühapäev pärast lihavõtteid)
Meie esivanemate jaoks tähendasid suvisted eelkõige suve algust ning erinevalt hulgast muudest tähtpäevadest ei seostunud niivõrd töötegemise kui lõbusa kiigel kooskäimise, tantsupidude ja armastuse aja algusega. Üheks kindlaks elemendiks suviste juures oli kase tuppatoomine, ka kase viimine armastatu ukse taha. Kui sa oma kallimale täna kaske just viia ei jaksa (või on tema väikesesse korterisse seda keeruline paigutada), siis kimp kauneid põllulilli teeks talle kindlasti heameelt!
15. juuni – viidipäev
Viidipäeva kohta ei ole just palju teateid. Räägitakse, et pärast viidipäeva ei maksa enam kapsaid istutada, küll aga soovitatakse tatart külvata.
Suvitajatele teadmiseks: viidipäevane selge ilm ei tähenda head – tuleb kehv suvi.
21. juuni – suvine pööripäev
Kui juba enne viidipäeva tuli kapsaste istutamisega valmis saada, siis nüüd on küll päramine aeg. Muidu pole sügisel peenralt midagi võtta. Esivanemate ütluste järgi tundub, et kuna külvata enam ei tohtinud, istuti aidamademele maha ja asuti ilma ennustama. Ehk peaksime meiegi kõrva taha panema mõned tähelepanekud, et plaanide tegemisel vähem sünoptikutest sõltuda:
Kui täna ööbik õhtu hiljani laulab, tuleb sügis varakult ja viludana.
Kui veidi päikest näha saab, on loota head heinailma).
23. juuni – jaanilaupäev
Jaanipäeva võtab kõige paremini kokku üks Virumaalt pärit ütelus: Jaanipääv oli üks ilo ja õnne pääv kõigile ja ka targa Jaanile mälestuseks seatud pääv. Sel pääval pidid kõik valgustatud saama, niihästi elajad kui inimesed. Ja üks suur tuli pidi saama üles tehtud. Mis siin muud soovitada, kui et lõkke äärde kõige pikemat ja valgemat ööd nautima! Vabaõhumuuseumi suurte jaanitulede ümber on ruumi igaühele!
Pealegi, palju head muusikat, romantikat, kiigelaulu, jaaniöö saladusi, endeid ja mänge, milleta üks jaanipäev pole õige jaanipäev!
27. juuni – seitsmemagajapäev
Seitsmemagajapäeva kohta ei ole just palju teada. Vanarahvas rääkis, et päev sai nime selle järgi, et kord olla seitse venda kirikus või kirikuteel magama jäänud.
On ka erinevaid arvamusi, mis saab, kui sel päeval vihma sajab. Kadrina rahvas arvab, et siis tuleb vihma jutti seitse nädalat, Sangaste rahvas aga, et vaid seitse päeva. Kolga-Jaani rahvas ootab aga tagajärgi alles sügiseste vihmade näol.
Mis sa oskad kosta. Vaata järele, kuidas sel aastal läheb, ja anna ka meile teada!
2. juuli - heinamaarjapäev, punamaarjapäev
Heinamaarjapäev on ühel või teisel moel ikka seotud heinaga. Mõnel Eesti alal sai siis alguse heinategu, teises piirkonnas tähistas päev heinateo poole peale jõudmist, kolmandas kohas jälle räägiti, et selleks päevaks on tark niitmine hoopis katkestada. Eks see sõltus ikka ka ilmast.
Kui heina niita pole vaja, siis tea, et heinamaarjapäev on hea aeg ka murakate korjamiseks. Ühest kenast purgist murakamoosist ei ütleks ju keegi ära. Püüa vanematelt sugulastelt-tuttavatelt teada saada, kus häid murakakohti leidub ja mine rappa! Kel aga plaanis lõngu looduslikul moel värvima hakata, siis teadmiseks, et just täna korjatud taimed annavad kõige tugevama tooni.
10. juuli – seitsmevennapäev
Väike-Maarja kandis on seitsmevennapäeva kohta vanarahval rääkida järgmine lugu:
Olnud seitse venda, kes pidanud oma vanaaegset eesti usku, aga kui tulid sakslased oma usku tooma, siis ei olla nemad uut usku vastu võtnud ja neid põletatud tules kolm päeva, hiljem põletatud ka ema Maret. Vist olla need tõutuse andnud ja on ended: kui seitsmevennapäev sajab, siis sajab seitse nädalat, aga kui sel päeval päikest niipalju, kui mees saab hobu selga hüpata, siis saab ikka loogu.
Peab tunnistama, et see on üks ilmaenne, mida tänini silmas peetakse ja mis üsna hästi pädevat näib. Kas oled tähele pannud, on päike täna pilve tagant piilunud?
13. juuli – mareta- ehk karusepäev
Selle päeva taustast on kõneldud erinevaid lugusid. On räägitud, et karusepäev võiks tähendada karu austamise päeva, hilisemad kogujad on siit isegi edasi fantaseerinud ja jutustanud, nagu oleks karvasena sündinud Mareti nimelisest inimesest saanud alguse karu sugu. Siiski, rahvaluule andmed seda ei kinnita.
Mida siis tasuks täna silmas pidada? Kalameestel tasuks kõrva taha panna, et maretapäeval on kala hästi rammus. Puhkajad ning põllumehed aga võivad ilmaportaalide asemel jälgida, milline tänane ilm on – see ennustab ette seitse nädalat. Kui sajab, tuleb seitse nädalat vihma, kui kuiv, peab seitse nädalat kuiva ilma.
20. juuli – eliapäev ehk iljapäev ehk jakapäev
Seda päeva tuntakse peamiselt Setumaal. Siis kehtivad tugevad töökeelud: kui jakapäeva ei pühitse, lööb pikne põlema.
Kuigi Eestis tihti kõige soojemad ilmad just juuli lõpus on, arvab vanarahvas siiski, et eliapäevast alates hakkab sügissuvine aeg, mil suvekuumus väheneb ja vesi veekogudes jahedamaks muutub.
Seega, kasuta kaunist suveaega seni, kuni seda veel jätkub!
22. juuli – madlipäev
Madlipäev seostub meil sarnaselt teiste Lääne-Euroopa maadega pühak Maarja Magdaleena kultusega. Ainus, mida rahvasuu madlipäeva kohta on öelnud: madlipäevast saavad hädaleiba uuest viljast need, kel vana vili otsa saanud.
Mis siis tänapäeval soovitada? Ehk võiks tänasel päeval esivanematele mõeldes küpsetada päris ise ühe maitsva rukkileiva. Muuseumi Härjapea perenaistelt saab hea retsepti!
25. juuli – jakobipäev
Jakobipäev murrab suve ja alustab sügissuvist perioodi. Siis lõpeb heinategu ja algab lõikuseaeg. Ka algasid sellest päevast tüdrukute neljapäevased ja pühapäevased ülalistumised, mis kestsid kuni kevadise maarjapäevani. Seal tehti näputööd ja lauldi, teinekord tulid külla ka poisid ja pillimehed – siis sai tantsu lüüa.
Kuna pool suvest on tegelikult ees ja ometi ei tahaks veel sügispalitut otsima hakata, on üks vanarahva tarkus, mis augustikuise ilusa ilma pidi tagama. Ühesõnaga, kui sul on kass, tuleb teda täna õige hoolsast silitada, talle võileiba ja kala anda. Siis pidi kass tooma hea lõikusaja ilma!
26. juuli – annepäev
Annepäev on Eestis tuntud peamiselt Setomaal. Sel pühal austati Püha Annat, lammaste kaitsjat, käidi Annekivi ja kabeli juures lambapäid, -jalgu ja villa ohverdamas. Osa ohvritest läks papile, teine osa vaestele.
Kuna meie esivanemad püüdsid Annepäeval süüa värsket lamba-, vasika-, kasvõi kanaliha ja värsket kartulit, võiks täna Sinagi suu magusaks teha. Võta peenralt või osta roheliselt turult head kohalikku värsket kartulit ja tükk kodumaist liha (või juurvilja), pane potti hauduma ja lase heamaitsta! Mõtle meie esivanematele, kes seda õndsushetke ehk pool aastat ootasid…
29. juuli – olevipäev
Olevipäeva on peetud Eestis peamiselt läänerannikul ja sealsetel saartel. Sarnaselt teiste lähikonnas asuvate pühadega, sümboliseerib ka Olevipäev uudsesaagile üleminekut. Olevipäeva üks olulisimaid tavasid oli ohvrilamba tapp: see pidi hoidma loomi haiguste ja kurja silma eest. Romantikutele aga teadmiseks: olevipäevast alates võib öösiti näha kaunist tähistaevast.
1. august – makaveipäev
Makaveipäev on seto vee pühitsemise päev. Siis ristiti palvusega kirikuvett.
Kaasaja inimestele ei oskagi tänaseks päevaks suurt miskit soovitada. Ehk mõelge lihtsalt selle üle, mida saate ära teha, et meie looduslikud veekogud säiliksid puhtamatena…
10. august – lauritsapäev
Lauritsapäev on üks paljudest pühadest, mis märgivad lõikusaja algust. Siiski, on üks eripära, mis teeb lauritsapäeva unikaalseks – tulega seotud uskumused. Sel augustikuu päeval oli parem hoiduda igasugusest tuletegemisest: ei tohtinud kütta rehaahju, suvekööki ega süüdata küünaltki. See võis kaasa tuua tulekahju. Et ohtu ära hoida, pandi viht ja pangetäis vett ahjuotsa peale – et Laurits vihelda saaks.
Järgi Sinagi täna tule tegemise keeldu. Parem karta kui kahetseda!
Kes aga mesilasi peab, teadku, et just lauritsapäeval tuleks hakata vanu leskmesilasi tarust välja ajama.
15. august – rukkimaarjapäev
Rukkimaarjapäev tähistab rukkikülviaega. Täpsemini: rahvasuu kõneleb, et rukkikülviga tasus algust teha kolm päeva enne rukkimaarjapäeva. Rukkimaarjapäev ise pidi vahele jääma: muidu kasvas kidur vili. Külvamist võis jätkata ka kolmel päeval pärast seda püha.
Aiapidajad varugu aga suuri korve ja palju aega. Räägitakse, et rukkimaarjapäev toob palju marju. Nendest saab ju talveks maitsvat ja kosutavat moosi keeta!
18. august – rollapäev
Rollapäeva on tuntud eelkõige vene asustusega aladel. Teateid on selle kohta vähe. Peamine, mida rahvasuu kõneleb, on: rollapäev oli hobuste püha – hobustega ei tohtinud siis tööd teha.
Mida soovitada? Ehk võiks tänasel päeval meiegi oma hobustele (loe: auto) puhkust anda ja minna tööle, poodi, randa ning mujale jalgsi või jalgrattaga.
19. august – paasapäev
Paasapäev on üks paljudest seto pühadest. Selle teine nimi – õunapäev – seletab päeva tähendust paremini. Nimelt võis alates paasapäevast hakata sööma õunu ja teisi puuvilju.
Et saagikust jätkuks, toodi õunu ka kiriku juurde, andideks ja õnnistamiseks.
Mine vaata täna sinagi oma aeda, kas ehk mõni uhke ubin pole juba punapõsiselt terendamas. Turult võid alates tänasest samuti julgelt kodumaiseid õunu osta.
24. august – pärtlipäev
Pärtlipäev märgib sügise algust. Siis algab hallade aeg, hakkavad lahkuma pääsukesed, lehmade piimaand väheneb. Teisalt on pärtlipäeva paiku hea aeg mee korjamiseks, valmivad pähklid ja kasvab palju seeni.
Seega on õige aeg korv kaenlasse võtta ja häid seenekohti otsima minna. Metsas olles ära unusta, et loodust tuleb hoida ja temasse aupaklikult suhtuda. Muidu pole Sul järgmistel aastatel sinna asja.
29. august – ivanoskorona
See püha on tuntud Eesti alal vaid Setomaal. Rahvasuu on üsna kidur olnud rääkima, mida sel päeval tehti. On vaid teada, et Ivanid pidid nimepäeva puhul pudeli ostma. Ka ei tohtinud siis juurvilju lõigata.
Noh, mida öelda? Pudeli võivad ju Ivanid ja Jaanid ja teised osta. Kas see just see kange napsu pudel olema peab, ei tea. Meie soovitaksime pigem osta üks kena pudel kodumaist mahla. See annab peagi saabuvaks pimedaks sügiseks jõudu.
Meie esivanemate jaoks tähendasid suvisted eelkõige suve algust ning erinevalt hulgast muudest tähtpäevadest ei seostunud niivõrd töötegemise kui lõbusa kiigel kooskäimise, tantsupidude ja armastuse aja algusega. Üheks kindlaks elemendiks suviste juures oli kase tuppatoomine, ka kase viimine armastatu ukse taha. Kui sa oma kallimale täna kaske just viia ei jaksa (või on tema väikesesse korterisse seda keeruline paigutada), siis kimp kauneid põllulilli teeks talle kindlasti heameelt!
15. juuni – viidipäev
Viidipäeva kohta ei ole just palju teateid. Räägitakse, et pärast viidipäeva ei maksa enam kapsaid istutada, küll aga soovitatakse tatart külvata.
Suvitajatele teadmiseks: viidipäevane selge ilm ei tähenda head – tuleb kehv suvi.
21. juuni – suvine pööripäev
Kui juba enne viidipäeva tuli kapsaste istutamisega valmis saada, siis nüüd on küll päramine aeg. Muidu pole sügisel peenralt midagi võtta. Esivanemate ütluste järgi tundub, et kuna külvata enam ei tohtinud, istuti aidamademele maha ja asuti ilma ennustama. Ehk peaksime meiegi kõrva taha panema mõned tähelepanekud, et plaanide tegemisel vähem sünoptikutest sõltuda:
Kui täna ööbik õhtu hiljani laulab, tuleb sügis varakult ja viludana.
Kui veidi päikest näha saab, on loota head heinailma).
23. juuni – jaanilaupäev
Jaanipäeva võtab kõige paremini kokku üks Virumaalt pärit ütelus: Jaanipääv oli üks ilo ja õnne pääv kõigile ja ka targa Jaanile mälestuseks seatud pääv. Sel pääval pidid kõik valgustatud saama, niihästi elajad kui inimesed. Ja üks suur tuli pidi saama üles tehtud. Mis siin muud soovitada, kui et lõkke äärde kõige pikemat ja valgemat ööd nautima! Vabaõhumuuseumi suurte jaanitulede ümber on ruumi igaühele!
Pealegi, palju head muusikat, romantikat, kiigelaulu, jaaniöö saladusi, endeid ja mänge, milleta üks jaanipäev pole õige jaanipäev!
27. juuni – seitsmemagajapäev
Seitsmemagajapäeva kohta ei ole just palju teada. Vanarahvas rääkis, et päev sai nime selle järgi, et kord olla seitse venda kirikus või kirikuteel magama jäänud.
On ka erinevaid arvamusi, mis saab, kui sel päeval vihma sajab. Kadrina rahvas arvab, et siis tuleb vihma jutti seitse nädalat, Sangaste rahvas aga, et vaid seitse päeva. Kolga-Jaani rahvas ootab aga tagajärgi alles sügiseste vihmade näol.
Mis sa oskad kosta. Vaata järele, kuidas sel aastal läheb, ja anna ka meile teada!
2. juuli - heinamaarjapäev, punamaarjapäev
Heinamaarjapäev on ühel või teisel moel ikka seotud heinaga. Mõnel Eesti alal sai siis alguse heinategu, teises piirkonnas tähistas päev heinateo poole peale jõudmist, kolmandas kohas jälle räägiti, et selleks päevaks on tark niitmine hoopis katkestada. Eks see sõltus ikka ka ilmast.
Kui heina niita pole vaja, siis tea, et heinamaarjapäev on hea aeg ka murakate korjamiseks. Ühest kenast purgist murakamoosist ei ütleks ju keegi ära. Püüa vanematelt sugulastelt-tuttavatelt teada saada, kus häid murakakohti leidub ja mine rappa! Kel aga plaanis lõngu looduslikul moel värvima hakata, siis teadmiseks, et just täna korjatud taimed annavad kõige tugevama tooni.
10. juuli – seitsmevennapäev
Väike-Maarja kandis on seitsmevennapäeva kohta vanarahval rääkida järgmine lugu:
Olnud seitse venda, kes pidanud oma vanaaegset eesti usku, aga kui tulid sakslased oma usku tooma, siis ei olla nemad uut usku vastu võtnud ja neid põletatud tules kolm päeva, hiljem põletatud ka ema Maret. Vist olla need tõutuse andnud ja on ended: kui seitsmevennapäev sajab, siis sajab seitse nädalat, aga kui sel päeval päikest niipalju, kui mees saab hobu selga hüpata, siis saab ikka loogu.
Peab tunnistama, et see on üks ilmaenne, mida tänini silmas peetakse ja mis üsna hästi pädevat näib. Kas oled tähele pannud, on päike täna pilve tagant piilunud?
13. juuli – mareta- ehk karusepäev
Selle päeva taustast on kõneldud erinevaid lugusid. On räägitud, et karusepäev võiks tähendada karu austamise päeva, hilisemad kogujad on siit isegi edasi fantaseerinud ja jutustanud, nagu oleks karvasena sündinud Mareti nimelisest inimesest saanud alguse karu sugu. Siiski, rahvaluule andmed seda ei kinnita.
Mida siis tasuks täna silmas pidada? Kalameestel tasuks kõrva taha panna, et maretapäeval on kala hästi rammus. Puhkajad ning põllumehed aga võivad ilmaportaalide asemel jälgida, milline tänane ilm on – see ennustab ette seitse nädalat. Kui sajab, tuleb seitse nädalat vihma, kui kuiv, peab seitse nädalat kuiva ilma.
20. juuli – eliapäev ehk iljapäev ehk jakapäev
Seda päeva tuntakse peamiselt Setumaal. Siis kehtivad tugevad töökeelud: kui jakapäeva ei pühitse, lööb pikne põlema.
Kuigi Eestis tihti kõige soojemad ilmad just juuli lõpus on, arvab vanarahvas siiski, et eliapäevast alates hakkab sügissuvine aeg, mil suvekuumus väheneb ja vesi veekogudes jahedamaks muutub.
Seega, kasuta kaunist suveaega seni, kuni seda veel jätkub!
22. juuli – madlipäev
Madlipäev seostub meil sarnaselt teiste Lääne-Euroopa maadega pühak Maarja Magdaleena kultusega. Ainus, mida rahvasuu madlipäeva kohta on öelnud: madlipäevast saavad hädaleiba uuest viljast need, kel vana vili otsa saanud.
Mis siis tänapäeval soovitada? Ehk võiks tänasel päeval esivanematele mõeldes küpsetada päris ise ühe maitsva rukkileiva. Muuseumi Härjapea perenaistelt saab hea retsepti!
25. juuli – jakobipäev
Jakobipäev murrab suve ja alustab sügissuvist perioodi. Siis lõpeb heinategu ja algab lõikuseaeg. Ka algasid sellest päevast tüdrukute neljapäevased ja pühapäevased ülalistumised, mis kestsid kuni kevadise maarjapäevani. Seal tehti näputööd ja lauldi, teinekord tulid külla ka poisid ja pillimehed – siis sai tantsu lüüa.
Kuna pool suvest on tegelikult ees ja ometi ei tahaks veel sügispalitut otsima hakata, on üks vanarahva tarkus, mis augustikuise ilusa ilma pidi tagama. Ühesõnaga, kui sul on kass, tuleb teda täna õige hoolsast silitada, talle võileiba ja kala anda. Siis pidi kass tooma hea lõikusaja ilma!
26. juuli – annepäev
Annepäev on Eestis tuntud peamiselt Setomaal. Sel pühal austati Püha Annat, lammaste kaitsjat, käidi Annekivi ja kabeli juures lambapäid, -jalgu ja villa ohverdamas. Osa ohvritest läks papile, teine osa vaestele.
Kuna meie esivanemad püüdsid Annepäeval süüa värsket lamba-, vasika-, kasvõi kanaliha ja värsket kartulit, võiks täna Sinagi suu magusaks teha. Võta peenralt või osta roheliselt turult head kohalikku värsket kartulit ja tükk kodumaist liha (või juurvilja), pane potti hauduma ja lase heamaitsta! Mõtle meie esivanematele, kes seda õndsushetke ehk pool aastat ootasid…
29. juuli – olevipäev
Olevipäeva on peetud Eestis peamiselt läänerannikul ja sealsetel saartel. Sarnaselt teiste lähikonnas asuvate pühadega, sümboliseerib ka Olevipäev uudsesaagile üleminekut. Olevipäeva üks olulisimaid tavasid oli ohvrilamba tapp: see pidi hoidma loomi haiguste ja kurja silma eest. Romantikutele aga teadmiseks: olevipäevast alates võib öösiti näha kaunist tähistaevast.
1. august – makaveipäev
Makaveipäev on seto vee pühitsemise päev. Siis ristiti palvusega kirikuvett.
Kaasaja inimestele ei oskagi tänaseks päevaks suurt miskit soovitada. Ehk mõelge lihtsalt selle üle, mida saate ära teha, et meie looduslikud veekogud säiliksid puhtamatena…
10. august – lauritsapäev
Lauritsapäev on üks paljudest pühadest, mis märgivad lõikusaja algust. Siiski, on üks eripära, mis teeb lauritsapäeva unikaalseks – tulega seotud uskumused. Sel augustikuu päeval oli parem hoiduda igasugusest tuletegemisest: ei tohtinud kütta rehaahju, suvekööki ega süüdata küünaltki. See võis kaasa tuua tulekahju. Et ohtu ära hoida, pandi viht ja pangetäis vett ahjuotsa peale – et Laurits vihelda saaks.
Järgi Sinagi täna tule tegemise keeldu. Parem karta kui kahetseda!
Kes aga mesilasi peab, teadku, et just lauritsapäeval tuleks hakata vanu leskmesilasi tarust välja ajama.
15. august – rukkimaarjapäev
Rukkimaarjapäev tähistab rukkikülviaega. Täpsemini: rahvasuu kõneleb, et rukkikülviga tasus algust teha kolm päeva enne rukkimaarjapäeva. Rukkimaarjapäev ise pidi vahele jääma: muidu kasvas kidur vili. Külvamist võis jätkata ka kolmel päeval pärast seda püha.
Aiapidajad varugu aga suuri korve ja palju aega. Räägitakse, et rukkimaarjapäev toob palju marju. Nendest saab ju talveks maitsvat ja kosutavat moosi keeta!
18. august – rollapäev
Rollapäeva on tuntud eelkõige vene asustusega aladel. Teateid on selle kohta vähe. Peamine, mida rahvasuu kõneleb, on: rollapäev oli hobuste püha – hobustega ei tohtinud siis tööd teha.
Mida soovitada? Ehk võiks tänasel päeval meiegi oma hobustele (loe: auto) puhkust anda ja minna tööle, poodi, randa ning mujale jalgsi või jalgrattaga.
19. august – paasapäev
Paasapäev on üks paljudest seto pühadest. Selle teine nimi – õunapäev – seletab päeva tähendust paremini. Nimelt võis alates paasapäevast hakata sööma õunu ja teisi puuvilju.
Et saagikust jätkuks, toodi õunu ka kiriku juurde, andideks ja õnnistamiseks.
Mine vaata täna sinagi oma aeda, kas ehk mõni uhke ubin pole juba punapõsiselt terendamas. Turult võid alates tänasest samuti julgelt kodumaiseid õunu osta.
24. august – pärtlipäev
Pärtlipäev märgib sügise algust. Siis algab hallade aeg, hakkavad lahkuma pääsukesed, lehmade piimaand väheneb. Teisalt on pärtlipäeva paiku hea aeg mee korjamiseks, valmivad pähklid ja kasvab palju seeni.
Seega on õige aeg korv kaenlasse võtta ja häid seenekohti otsima minna. Metsas olles ära unusta, et loodust tuleb hoida ja temasse aupaklikult suhtuda. Muidu pole Sul järgmistel aastatel sinna asja.
29. august – ivanoskorona
See püha on tuntud Eesti alal vaid Setomaal. Rahvasuu on üsna kidur olnud rääkima, mida sel päeval tehti. On vaid teada, et Ivanid pidid nimepäeva puhul pudeli ostma. Ka ei tohtinud siis juurvilju lõigata.
Noh, mida öelda? Pudeli võivad ju Ivanid ja Jaanid ja teised osta. Kas see just see kange napsu pudel olema peab, ei tea. Meie soovitaksime pigem osta üks kena pudel kodumaist mahla. See annab peagi saabuvaks pimedaks sügiseks jõudu.