19. sajandi lõpust
Võrumaalt pärit Rusi talul on muuseumi ekspositsioonis eriline koht. Kõik õuehooned peale uuema aida pärinevad Karula kihelkonna Pugritsa küla Ala-Rusi talust, mis on tihedalt seotud Eesti kunstiajalooga. Nimelt kasvas seal, ema vanemate juures üles tuntud skulptor Juhan Raudsepp (1896-1984), keda toona hüüti Rusi Jukuks. Ala-Rusi oli 1870 abiellunud perepojale vanemast Mäe-Rusi suurtalust eraldatud u 36-hektariline kahehobuse koht. Ala-Rusi hooned toodi üle 1967. Õu avati külastajaile 2002.
Rehemaja ehitasid 1874 (dateeritud) uuele Rusi õuele Jüri Tuwikene (1846-1933) ja ta isa Jaan (s 1815). Tegu on sealkandis põlise põhja- ja lõuna-eesti rehemaja vahetüübiga, kus rehetuba küll kõrgem kui rehealune, kuid sama lai. Tares, s.o rehetoas on kummiga reheahi, eeskambris leivaahju ees pliit. Seal magasid 19.-20. sajandi vahetusel Juku onud. Suures tagakambris, kus vanaisa Jüri selja taga magas ka Juku, kooti talviti kangast; pisikeses kambris magasid tädid. Kambrite sisustus on selline, nagu seda lapsepõlvest mäletas Juhan Raudsepp. Rehetoas on stendinäitus kunstniku kasvuaastatest ning Rusi talu elust.
Väiksem ait on väidetavalt vanim õuehoone. Peale uue aida ehitamist umbes 1880 sai sellest lambalaut-aganik. Siis olevat sellega liidetud tall kahele hobusele.
Laut-küün raiuti üles arvatavasti varem, kui näitab aastaarv 1893 seinal. Sinna mahtus 6 lehma, pull, mullikad, 7-8 lammast ja seakari.
Kaheruumiline ait on ehitatud 1880. aastail Urvaste kihelkonnas Säre külas Pisu talus. Muuseumi toodud 1975.
Muuseumis on püstitamata mäerinnaku sees asunud kelder (dateeritud 1904) ja saun-sepikoda, mis oli ületoomise hetkeks hävinud.
19. sajandi lõpul oli peres 11 inimest. Oma tarbeks kasvatati kõike ise. Põhiline sissetulek saadi linast.
Joonis
1 – rehetare, 2 – ait, 3 – ait-tall, 4 – laut-küün, 5 – kelder, 6 – saun, 7 – kaev
Kas teadsid?
- 1826. aastast Tuwikese nime kandva suguvõsa järeltulijad peavad oma esivanemaks 1700 sündinud Kaagjärve mõisa talupoega Russi Johanni.
- Mõisaga sõlmiti Mäe- ja Ala-Rusi ühine ostukontraht 5555 tsaarirubla peale 1880. aastail. See silma järgi poolitatud talu mõõdeti ametlikult lahku alles u 1900.
- Talu ja ümbruskonna maamärgiks oli mäel kasvav tottuga pettäi – tutiga mänd, mis olevat istutatud Rootsi ajal. Männist möödumisel pidi alati ristimärki ette lööma. Puule viidi ka ohvreid – helmeid, münte, vöösid vms. Üks uusasukas, kes puu tähendust ei teadnud ja selle umbes 1953 maha raius, jäi surmatõppe.
- Juhan Raudsepa ilmselt tuntuimad tööd on kaks allegoorilist kuju Kunstihoone fassaadil, Tüdruk vaagnaga Tornide väljakul, Kepimurdja Haapsalus.