Vallakool 19. sajandist
Kuie kool asus Kuie vallas Järva-Jaani kihelkonnas. Koolihoone ehitati arvatavasti 1877. Hoone toodi üle ja taaspüstitati Rocca al Mare kooli rajajate kaasabil ning avati pidulikult 1. septembril 2000. Sellest ajast jagab siin tarkust vabaõhumuuseumi Kuie koolituskeskus.
Peale 1866 vallareformi, millega koolielu üle otsustamise õigus läks taluperemeestele, aga maa ja materjali kooliehituseks pidi andma mõis, kerkis Eestis hulgaliselt koolimaju. Ka Kuie vallas ei piisanud enam vanast 1842 ehitatud hoonest. Mõisa antud u 20-hektarisele Kooli talu maale ehitas vald igas jaos suurepärase koolimaja. Lähtuti tsaaririigis soovituslikust avaliku, s.o ühiskondliku hoone tüüpprojektist.
Hoones oli suur 5 aknaga klassituba, koolmeistri 3-toaline korter köögiga, 2 sahvrit, koda ja garderoob. Õuel asusid koolmeistri ait-laut, kuurid ja kemmerg. Kooli juurde rajati aed. Arvatavasti 1878. aasta sügisest alates seisid koolitoas 6 pikka lauda, neist iga taha mahtus pikale pingile istuma 5-6 last. Enamasti oli siin umbes 60 õpilast 10-17 aasta vanuses, poisse-tüdrukuid enam-vähem võrdselt. Pooled neist olid nädalalapsed e päriskoolilapsed (10-13 a.), kes käisid iga päev koolis. Edasi arvati noored kordajate laste hulka, kes leeri minekuni aeg-ajalt koolis oma teadmisi värskendasid.
Koolis käidi 2, hiljem 3 talve - umbes 15. oktoobrist 15. aprillini. (nn karjalaste kool). Õpiti usuõpetust, eesti keeles lugemist, kirjutamist, rehkendamist, neljal häälel laulmist, hiljem ka vene keelt ja maateadust. 1892 aastast tuli õpetada kõiki aineid peale usuõpetuse ja eesti keele vene keeles, 3. klassi lapsed pidid ka vahetunnis vene keeles rääkima.
Koolmeistreid oli Kuie kooli ajaloos kolm – vanas koolis Hans Uuslail, uues koolimajas 1878 aastast Jüri Saarmo ja aastatel 1888-1923 Jaan Jaam. Jaan Jaam oli ümbruskonnas väga hinnatud koolijuhataja. 1892. aastani tegutses ta ka vallakirjutajana. 1923. aastast, mil kool kolis mõisa, rentis ta Kooli talu. 1930 ostis ta selle ära. Jaan Jaama tütar, õpetaja Vanda Jaam (1902-1996) külastas 1980 aastatel Eesti Vabaõhumuuseumi ja tal tekkis mõte pakkuda muuseumile koolihooneks oma kodumaja, mis kümmekond aastat hiljem ka teoks sai.
Joonis
1 – klassituba, 2 – koolmeistri eluruumid, 3 – köök, 4 – riieteruum, 5 – sahvrid, 6 – eeskoda
Kas teadsid?
- Kuie mõisahärra eestvõttel 1842 Vajangule ehitatud rehealusega koolimaja oli üks esimesi koolihooneid Järvamaal.
- 1867 kooliseaduse korraldusel pidi iga 300 täiskasvanu kohta olema kool ja koolmeistril paber selle kohta, et ta ametit oskab.
- Tihti olid koolid ühtlasi vallamajad ja koolmeistrid vallakirjutajad. Sellistes koolides olid arestikambridki, kuhu pandi puuri koolikohust mittetäitvate laste vanemad, kes trahviraha maksta ei suutnud.
- Valla peremeestest koosneva koolikohtu otsusel tuli mõjuva põhjuseta koolist puudumise eest trahvi maksta – iga päev kooliskäija lapse puhul 5 kopikat ja vahekoolis käija (s.o enne leeri kordaja) puhul 10 kopikat puudutud päeva eest.
- Kuie 1882 kooliskäimise raamatus on ka hinded: 0 tähendas „ei ühtigi“, 1 – „väga vaevalt“, 2 – „vaevalt“, 3 – „keskmine“, 4 – „hea“ ja 5 – „väga hea“.