Põhja-Eesti kihelkondadele andis arenguhoogu asumine Tallinn-Peterburi maantee ja mere ääres. Tsaaririigi pealinna turule viisid ülesostjad siinsete viinaköökide praagaga nuumatud veiseid ja muid talusaadusi. Meri on aga alati andnud võimaluse laevadel teenida, näha teisi maid ja rahvaid. Neid eeliseid hakati 19. sajandi teisel poolel ka kasutama, et seniste renditalude päriseksostmiseks raha koguda. 19. sajandi lõpuks olid pea pooled Põhja-Eesti talud välja ostetud.
Vaadates Põhja-Eesti taluehitisi ja külade tarastust hakkab silma paekivi rohkus – pinnasepaas oli siin kergelt kättesaadav. Põhja-Eesti, eriti Kuusalu kihelkonna lähedus Soomele on mõjutanud ka siinset keelt, kultuuri ja mõnede taluehitiste ilmet.
Eesti Vabaõhumuuseumi Põhja-Eesti piirkonnas saab tutvuda 19. sajandi teisest poolest pärineva Pulga renditalu ja Aarte kaluriõuega. 1920.-1930. aastate maa-arhitektuuri, sisekujundust ja eluolu tutvustab Härjapea talu. Muuseumi külakeskuse lähedal asub Põhja-Eestist pärit Kahala vesiveski.