19. sajandi algusest
Talu pärineb 19. sajandi algusest Kullamaa kihelkonnast. Hooned toodi muuseumisse 1959-1960 ning avati külastajale 1964. Rehemaja ja ait hävisid tules 1984. Rekonstrueeritud talu avati taas 1993.
Sassi-Jaani on muuseumi sissejuhatavaks õppetaluks. Eluhoones asuv püsinäitus tutvustab eestlaste taluarhitektuuri ja meie ainulaadset elamut - rehemaja. Rehealuses võib näha erinevaid katusenäidiseid, palkehituste ristnurki, rehemaja maketti. Aitades tutvustatakse talurahva põhilist tarbevara toidunõudest käsitöövahenditeni, vankrikuuris põlluharimisriistu, laudas aga karjakasvatust. Näidispõllul kasvavad ajaloolised põllu- ja aiakultuurid.
Rehielamu oli ehitatud arvatavasti 1803 Sassi-Jaani talus Kullamaa külas Kullamaa kihelkonnas. 1959 muuseumi toodud uhke hoone süüdati 1984. Rehielamu taastati koopiahoonena ja avati taas 1993. aastal. Rehemaja kambris saab tutvuda Sassi-Jaanil elanud taluperede lugudega.
Ait oli ehitatud 18. sajandi lõpus Sassi-Jaani talus Kullamaa külas Kullamaa kihelkonnas. Muuseumi toodi ja taaspüstitati 1960. 1984 süüdatud aida asemel seisab koopiahoone. Aidakatuse all on kolm ruumi: riideait riidekraami, villa, lina, lõngade ja naiste käsitöövahendite hoidmiseks; viljaait vilja, jahu, ubade-herneste-läätsede säilitamiseks; toiduait liha, kala, piimasaaduste tarvis.
Laut on ehitatud 1820. aastail Althärma talus Jõeääre külas Märjamaa kihelkonnas. Muuseumi toodud 1960.
Püstkodasid ehitati ilmselt juba peale jääaega, tuhandeid aastaid hiljem kasutati sama hoonetüüpi suveköögina. Õueservas seisev õueköök ehitatud 1870. aastail Kõrvetaga talus Määra külas Risti kihelkonnas. See oli muuseumi esimene eksponaathoone, mis toodi üle 1959.
Näidisaias kasvavad koos erinevad põllu- ja aiakultuurid: teraviljad, kiutaimed, kartul ja köögiviljad. Näha saab nii vanimaid toidutaimi nagu oder, hernes, kapsas ja naeris, mida kasvatati taludes juba iidsetel aegadel, aga ka uuemaid nagu tomat , aeduba ja suvikõrvits, mis said koduaedade tavalisteks asukateks alles 20. sajandi jooksul. Loe aianduse kohta pikemalt siit.
Joonis
1 – rehemaja; 2 – ait; 3 – laut; 4 – suveköök
Kas teadsid?
- Rahvasuu räägib, et Sassi-Jaani talu rajaja Suur-Jüri oli rehealuse väravapiitade alused veskikivid omaenese seljas kohale toonud. Selleks murdis ta noore kase, pistis selle läbi kivisilmade ja oma poegi teise otsa vastukaaluks rippuma pannes hiivas kandami kaelkookudena õlgadele.
- Arhiivandmete põhjal oli talu esimeseks peremeheks Mart ning talu nimetati esialgu tema järgi Sassi-Mardi taluks.
- 1803 vakuraamatu järgi oli talul 2 hobust, 2 härga, 2 lehma, 3 mullikat ja 1 varss.
- Sassi-Mardi talu oli 3-päeva talu, mis pidi tegema mõisale aastas 300 teopäeva, neist pooled rakmepäevad ja pooled jalapäevad. Lisaks pidi talu andma kohtumaksuks vilja ja heinu; vakujaoseks lamba, kana, mune, õlgi, humalaid jm; magasivilja; postimoona kaertes ja heintes ning tasuma pearaha 480 kopikat.