Hemerocallis
Päevaliiliate kodumaa on Ida-Aasias ning Hiina ja Jaapani aedades kasvatati neid juba mitutuhat aastat tagasi. Tõsi, mitte ilutaimedena, vaid õite ja lehtede pärast, mida tarvitati toidutegemisel. Ruuge (H. fulva) ja kollane päevaliilia (H. lilio-asphodelus) toodi arvatavasti 16. sajandi teisel poolel ka Euroopasse. Nad on vanad ja laialt levinud taluaia taimed. Esimese oranžikaspunased, lainelise servaga õied ilmuvad augustis. Teise juunis-juulis puhkevad õied on helekollased ja meeldiva lõhnaga. Iga üksik õis õitseb vaid ühe päeva, sellest on tulnud ka taimeperekonna nimi. Mõlemad liigid on väga vähenõudlikud ja pikaealised. Nad moodustavad tihedaid kõrgeid puhmikuid, mis võivad ühel kohal muretult kasvada lausa 50-60 aastat.
Kollane päevaliilia õitseb Härjapea maja ees lillepeenras, ruuget päevaliiliat leidub Köstriaseme ja setu talus.
Päevaliiliate kodumaa on Ida-Aasias ning Hiina ja Jaapani aedades kasvatati neid juba mitutuhat aastat tagasi. Tõsi, mitte ilutaimedena, vaid õite ja lehtede pärast, mida tarvitati toidutegemisel. Ruuge (H. fulva) ja kollane päevaliilia (H. lilio-asphodelus) toodi arvatavasti 16. sajandi teisel poolel ka Euroopasse. Nad on vanad ja laialt levinud taluaia taimed. Esimese oranžikaspunased, lainelise servaga õied ilmuvad augustis. Teise juunis-juulis puhkevad õied on helekollased ja meeldiva lõhnaga. Iga üksik õis õitseb vaid ühe päeva, sellest on tulnud ka taimeperekonna nimi. Mõlemad liigid on väga vähenõudlikud ja pikaealised. Nad moodustavad tihedaid kõrgeid puhmikuid, mis võivad ühel kohal muretult kasvada lausa 50-60 aastat.
Kollane päevaliilia õitseb Härjapea maja ees lillepeenras, ruuget päevaliiliat leidub Köstriaseme ja setu talus.