19. sajandi lõpust
Aarte talu esindab põhjaranniku kaluri 19. sajandi teise poole väiketalu. Talu hooned pärinevad Harjumaalt Kuusalu kihelkonnast Juminda poolsaare Virve küla Aarte talust. Talu avati külastajaile 1982.
Kaluriperel oli vaid 3-4 ha maad, kus kasvatati kartulit ja köögivilja. Leivavili vahetati sisemaa taludes kala vastu. Põhiline sissetulek saadigi kalapüügist, lisa teeniti laevadel ja ehitustel töötades. Soome lahe äärsete külade kalurid suhtlesid aastasadu tihedalt soomlastega. Nii on nende keeles ja kultuuris palju soomepäraseid jooni.
Kalurite elujärg paranes 1870. aastail, mil hoogustus rannakaubandus, peamiselt kartuli vedu Peterburi ja Soome.
Elamu on ehitatud arvatavasti 1880, muuseumisse toodud 1966, püstitatud 1967-1968. Põhiplaanilt Põhja- ja Ida-Euroopale omane nn kahepoolne elamu (eluruumid mõlemal pool koda) on Eesti taluarhitektuuris erandlik ja levinud vaid kitsal alal Kuusalu neemedel. Kojast viib uks vasakule tuppa, kus on kinnise kerise ja korstnaga ahi. Selle ees koldes tehti süüa. Toast pääseb soomepärasesse värvirõõmsasse tubakambrisse, kus akende ees on punaseruudulised kardinad, vooditel lapitekid ja põrandal kaltsuvaibad. Nurgas seisab Põhja-Eestis (ka saartel) armastatud kiiktool. Teisel pool koda asuv kodakamber on panipaigaks-sahvriks. Suuremates sedalaadi elumajades magasid seal suviti tüdrukud.
Ait on ehitatud 1860. aastail, muuseumi toodud 1966, püstitatud 1967. Kaheruumilises hoones on vasakul toiduait, nn silgukamber, milles hoiti soolatõrt, silgutünne, piimapütte, võrgupoisid e leeteid, köisi, öisel kalapüügil tulealusena kasutatud tuluserauda jm. Paremal, riideaidas, nn õuekambris seisis riidekraam ning vokid, kerilauad, kalavõrkude kudumiseks võrguhargid, aga ka koju käima tulnud meremehe roheline santsukast.
Laut on ehitatud 20. sajandi algul, muuseumi toodud 1979, püstitatud 1979-1980. Talus polnud hobust, maaharimiseks laenati tööloom külast. Nii on vasakul laudaruum lehmale, 2-3 lambale, seale ja kanadele, paremal aga heinaladu.
Aarte talu juurde kuuluvad ka kaks võrgukuuri: Haljala kihelkonnas 19-20. sajandi vahetusel ehitatud Vergi ja 20. sajandi alguses ehitatud Eisma võrgukuur.
Joonis
1 – elamu, 2 – ait, 3 – laut, 4 – Eisma võrgukuur, 5 –Vergi võrgukuur, 6 – suitsuahi (hetkel ehitamata)
Kas teadsid?
- Toas ahju ees lae all kuivavad õhukesed ümmargused auguga nn soome leivad. Neid küpsetati 3-4 nädalat enne pikka merereisi ja kuivatati, sest tavaline rukkileib kippus merel hallitama. Enne söömist kasteti leib vedelikku, et mitte hambaid murda.
- Eluruumide vundamenti ümbritseb palkidest liiva või mullaga täidetud muldpink. See hoiab sooja ega lase külma meretuult põranda alla. Suveks võeti see mõnikord lahti, et hoone kuivaks.
- Rannarahvas ostis kuni Esimese maailmasõjani suure osa vajaminevast kaubast Soomest. Sealt toodi kalurite vihmakuued, meremehe mütsid, Soome sussid, ruuduline riie, vasksed kohvikatlad, kiiktoolid ja tõukekelgud, aga ka kohvi ja maiuseks tohukala.