6. detsember – nigulapäev
Kuigi mujal maailmas seostatakse seda päeva püha Nikolause ehk Santa Clausiga, kes lastele kingitusi toob, on nigulapäev Eestis võrdlemisi vähe tuntud ja seda tähistavad õigeusklikud. Peaasjalikult märgib nigulapäev ilmamuutust: Nigul needib jõgedele sillad ehk jää on sest peale püsiv ja kindel. Nüüd on tagumine aeg õhemad riided kevadeni kõrvale panna ja otsida välja korralikud soojad mütsid-sallid-kindad!
13. detsember – luutsipäev
Et Lucia- ehk luutsipäev on Rootsis suur püha, on teda Eestiski pühitsenud just rannarootslased. Luutsipäeval hoolitseti, et kuri karja ei pääseks: õlgedesse torgati ööseks raudese, et loomad talvel ikka õlgi sööks; ähvardati ka, et muidu poeb Luuts õlgedesse. Öeldi, et Luuts tuleb luuaga, ehk selleks päevaks on lund kindlasti rohkelt. Vana kalendri järgi oli luutsipäeval aasta kõige pikem öö. Ehk on see just õhtu, mil majaümbrus luuaga puhtaks pühkida ja pimedal õhtutunnil toas rahulikult küünalt põletada.
21. detsember – toomapäev
Toomapäevaga algavad suured ettevalmistused saabuvateks jõulupühadeks. Kogu maja tuli korda teha, tolm ja praht toast välja pühkida, sest muidu on järgmine aasta laisk ja räpane. Laiskuse eemalepeletamiseks meisterdati ka vanadest riietest ja õlgedest Tahma-Toomas, kes siis tuli oma majast ja maadelt eemale toimetada, näiteks naabri tallu. Pidi aga ette vaatama, et samasugune Tahma-Toomas enda ukse taha ei jõuaks. Peremehel pidi toomapäevaks valmis olema ka jõuluõlu, sest õlu vahutavat hästi ja teda saab palju. Õlut tuli anda ka ringikondavatele ja pühade tulekut kuulutavatele toomasantidele.
Et sinulgi järgmine aasta edukas oleks, peaksid toomapäeval kogu maja puhtaks kraamima ja kogunenud prahi majast kiiresti eemale toimetama. Siis saad pärast sõpradega koos lasta hea maitsta mõnel vahutavalt joogil.
24. detsember – jõululaupäev
Jõululaupäevaga algab pühadeaeg, mis kestab kolmekuningapäevani 6. jaanuaril. Ütlemine Jõul – kõikide pühade kuningas iseloomustab hästi, mida see püha eestlaste jaoks on tähendanud. Jõulude aeg oli külluse aeg, mil tavapärase kesise toidu asemel sai süüa sealiha ja verivorsti, maitsta magusat saia ja mekkida linnast toodud kompvekke. Hea oli koos kogu perega kodus olla, mürada ja mängida värsketes tuppa toodud õlgedes või imetleda kaunist küünlasäras jõulupuud. Aisakellade helinal käidi pidulikult kirikus. Jõuluöö oli imede öö: oodati koju esivanemaid, kelle jäeti toit ööseks laua peale, võis ennustada järgmist aastat ja näha unes tulevast kaasat. Lahutamatult käivad jõuluajaga koos ka jõululaulude laulmine, kingituste tegemine ja üksteise meelepidamine pühadesoovidega. Loodetavasti jagub sel ajal jõulurõõmu ja jõuluilu igasse perre Eestimaal!
26. detsember – tabani- ehk tehvanusepäev
Tabanipäev on tuntud põhjarannikul. Sel päeval jooksutati, pesti ja joodeti hobuseid, ringi käisid ka üsna jõulu- või toomasantide moodi tabanisandid, kes tuppa ei tulnud, kuid kes nõutasid pererahva käest õlut.
Kel on kodus hobused, peaks kindlasti nende eest hoolitsema – kuid enamus meist võiks hoolitseda oma truu sõbra neljarattalise eest. Täna peaks olema just paras päev auto pesemiseks ja olemaks tubli kaine autojuht, kes külaskäivaid sõpru turvaliselt koju toob!
28. detsember – süütalastepäev
Sellel pühal on peamiselt kristlik tagapõhi, mälestamaks kuningas Heroodese poolt hukatud süütuid poisslapsi. Et jõuluajal peaks meeles pidama kõiki vaeseid ja abituid, võiks sel päeval teha midagi nende heaks, kel pole elus nii hästi läinud: tee annetus või veel parem, löö kampa vabatahtlike algatustega, et aidata lastekodulapsi, kodutuid inimesi või hulkuvaid loomi.
31. detsember – näärid
Vana-aasta lõpp on parim aeg ennustamiseks. Just sel ajal võib teada saada järgmise aasta õnne ja õnnetuse: kellele tullakse kosja, kes jääb haigeks või sureb, kes peab kolima või reisile minema. Väga armastatud on ennustamiseks tina valamine. Nääride ajal süüakse samamoodi nagu jõulude ajal, toitu laualt ei korjata. Peale südaööd välja minnes võib kostuvate häälte järgi ennustada ka järgmist aastat: kellahelin tähendab pulmakelli, lapse nutt uue maailmakodaniku sündi ja nii edasi. Külla võis tulla ka näärisokk, kelle puskimine uueks aastaks õnne tõi. Vana-aasta öö on nii eriline, et magama minna ei tasugi!
6. jaanuar – kolmekuningapäev
Kolmekuningapäev on kauni jõuluaja viimane päev, mis pühitseb kolme hommikumaa targa külaskäiku vastsündinud Kristuse sõime juurde. Seetõttu on sel päeval vähesel määral lauldes ringi liikunud kolm kuningat. Pühadeaeg saab niisiis otsa ja tuleb jälle hakata tavalisi toimetusi tegema. Lastele on see hea päev, sest viimaks võib jõulupuu küljest ära süüa söödavad kaunistused: kompvekid, õunad ja piparkoogid. Jõulukuused tuleks kindlasti sellel päeval välja viia ja tuba kuuseokastest puhtaks teha!
7. jaanuar - nuudipäev, kanutipäev
Kui elad Eesti saartel või rannikul, siis lõpeb jõuluaeg sinul alles nüüd. Nuudipäeval on hea jalad seinale panna, sõpradele külla minna ja veidi kalja või õlut maitsta.
14. jaanuar – taliharjapäev, korjusepäev
Täna murtakse talve selgroog ja aeg hakkab kevade poole liikuma. Püüa hinnata, kas sul on alles veel poole talve jagu energiavarusid ning hakka tegema plaane suvepuhkuseks.
17. jaanuar – tõnisepäev
Kui täna päikest niigi palju on, et mees näeb hobuse selga hüpata või ehk autosse istuda, ei tohiks suvel kenast ilmast puudust olla. Ka on hea aeg sugulased külla kutsuda, piduroaks võiks olla miskit sealihast, sest tõnisepäeval olid sead iseäranis au sees.
25. jaanuar – paavlipäev
Paavlipäeva ilm ennustab suveilmu: paistab päike – siis võib rahumeeli oma suvepuhkust plaanida Eestimaa kaunist loodust avastades, kui aga sadu, oleks ehk õige aeg hakata kokku ostma raamatuid vihmaste suveilmade tarvis või koguda raha hoopis lõunasse lendamiseks.
2. veebruar – küünlapäev
Naised, pange tähele, see on teie päev! Meeste kohuseks on täna teha ära naiste kodused kohustused ning naised võivad rahumeeli minna külla või kohvikusse, et võtta üks väikene naps. Punane magus jook – naistepuna – tagab terveks aastaks kena punapõskse välimuse. See peaks ju ka meestele selle kodutööde päeva kuhjaga korvama!
9. veebruar – luuvalupäev
Luuvalupäeval tuleb hoiduda töötegemisest. Kõik luid ja liikmeid koormav oleks täna parem ära jätta. Ka tantsupidudest ja spordist peaks hoiduma. Siis pole lähiajal luu- ega liigesvalu põhjust karta. Luuvalupäeva hommikul võiks kauem magada, püüa aga tööle ja kooli mitte hilineda!
11. veebruar – ulasepäev
Ulasepäeva on pidanud setod. Sel päeval, nõnda kui ka maaslenitsa ajal, on peetud paabapraasnikut. Kui sinus väheke seto verd on, siis tea, et täna on paras aeg korralikult süüa, juua, laulda ja tantsida.
22. veebruar – peetripäev (talvine peetripäev, Peetri helinapäev)
Talvist peetripäeva on au sees hoitud eelkõige Lääne- ja Hiiumaal, kus seda peeti kevade alguspühaks. Siis käidi ja kõlistati kettidega, et suveks usse ja metsloomi peletada. Kui suvel kõrges rohus paljajalu käia tahad, võiksid ehk isegi ühe suurema koliseva eseme otsida ja seda õues veidi kõlistada.
24. veebruar – madisepäev
Madisepäeval saab palju ära teha selleks, et suvel putukad ja ussid üleliia ei kiusaks. Kui saad, jäta täna nõelumata ja õmblemata, et kindel olla, et uss suvel ei hammustaks. Et aga tüütutest putukatest ilma tõrjevahendeid kasutamata lahti saada, meisterda õlgedest või mõnest muust käepärasest vahendist kärbes, seo see nööri otsa ja vii naabri ukse taha. Nii saad suvistest pinisejatest lahti. Pea ka silm peal, et su enda ukse taha mõnda sellist kärbest ei tooda – muidu ei saa suvel putukatest üldse rahu.
Vastlapäev (liikuv püha - noorkuu teisipäev seitse nädalat enne lihavõtteid, päev enne tuhkapäeva)
Vastlapäeval on erakordne võimalus endale ise hea aasta tagada. Selleks, ei tohi unustada kolme asja: 1) liulaskmist, mis on ennustab linade jõudsat kasvu (loe: jõukust ja edu) 2) seajalgade söömist, mis tagab sigade tugeva tervise (loe: enda täis kõhu) ja võimaldab vahvaid vurre valmistada 3) kada ajamist (õlenuku või kaltsupalli) metsa või teise mehe maa peale, et oleks hea lina, vilja, karjaõnn (loe: muretu elu). Ja muide, vanatüdrukutel on vaid sel päeval lubatud ise kosja minna! Kasutage võimalust!
Tuhkapäev (liikuv püha - 40 päeva enne ülestõusmispühi)
Tuhkapäev on pahupidi pööratud vastlapäev. Siis ei tohi pead kammida, lambaid pügada, hobust rakendada. Muidu võib endal või loomadel kõõm pähe tulla või pea üldse kärna minna. Seega, täna pead tööle minema sassis peaga. Kuid olulisem on see, et tuhkapäeval tuleb vara tõusta ja vara magama minna, sest muidu on oht sel aastal üle töötada. Kui sul on patte hingel, siis on õige aeg neid pihtida, sellest ka rahvasuu ütlus: endale tuhka pähe raputama ehk oma tegu kahetsema!
Kuigi mujal maailmas seostatakse seda päeva püha Nikolause ehk Santa Clausiga, kes lastele kingitusi toob, on nigulapäev Eestis võrdlemisi vähe tuntud ja seda tähistavad õigeusklikud. Peaasjalikult märgib nigulapäev ilmamuutust: Nigul needib jõgedele sillad ehk jää on sest peale püsiv ja kindel. Nüüd on tagumine aeg õhemad riided kevadeni kõrvale panna ja otsida välja korralikud soojad mütsid-sallid-kindad!
13. detsember – luutsipäev
Et Lucia- ehk luutsipäev on Rootsis suur püha, on teda Eestiski pühitsenud just rannarootslased. Luutsipäeval hoolitseti, et kuri karja ei pääseks: õlgedesse torgati ööseks raudese, et loomad talvel ikka õlgi sööks; ähvardati ka, et muidu poeb Luuts õlgedesse. Öeldi, et Luuts tuleb luuaga, ehk selleks päevaks on lund kindlasti rohkelt. Vana kalendri järgi oli luutsipäeval aasta kõige pikem öö. Ehk on see just õhtu, mil majaümbrus luuaga puhtaks pühkida ja pimedal õhtutunnil toas rahulikult küünalt põletada.
21. detsember – toomapäev
Toomapäevaga algavad suured ettevalmistused saabuvateks jõulupühadeks. Kogu maja tuli korda teha, tolm ja praht toast välja pühkida, sest muidu on järgmine aasta laisk ja räpane. Laiskuse eemalepeletamiseks meisterdati ka vanadest riietest ja õlgedest Tahma-Toomas, kes siis tuli oma majast ja maadelt eemale toimetada, näiteks naabri tallu. Pidi aga ette vaatama, et samasugune Tahma-Toomas enda ukse taha ei jõuaks. Peremehel pidi toomapäevaks valmis olema ka jõuluõlu, sest õlu vahutavat hästi ja teda saab palju. Õlut tuli anda ka ringikondavatele ja pühade tulekut kuulutavatele toomasantidele.
Et sinulgi järgmine aasta edukas oleks, peaksid toomapäeval kogu maja puhtaks kraamima ja kogunenud prahi majast kiiresti eemale toimetama. Siis saad pärast sõpradega koos lasta hea maitsta mõnel vahutavalt joogil.
24. detsember – jõululaupäev
Jõululaupäevaga algab pühadeaeg, mis kestab kolmekuningapäevani 6. jaanuaril. Ütlemine Jõul – kõikide pühade kuningas iseloomustab hästi, mida see püha eestlaste jaoks on tähendanud. Jõulude aeg oli külluse aeg, mil tavapärase kesise toidu asemel sai süüa sealiha ja verivorsti, maitsta magusat saia ja mekkida linnast toodud kompvekke. Hea oli koos kogu perega kodus olla, mürada ja mängida värsketes tuppa toodud õlgedes või imetleda kaunist küünlasäras jõulupuud. Aisakellade helinal käidi pidulikult kirikus. Jõuluöö oli imede öö: oodati koju esivanemaid, kelle jäeti toit ööseks laua peale, võis ennustada järgmist aastat ja näha unes tulevast kaasat. Lahutamatult käivad jõuluajaga koos ka jõululaulude laulmine, kingituste tegemine ja üksteise meelepidamine pühadesoovidega. Loodetavasti jagub sel ajal jõulurõõmu ja jõuluilu igasse perre Eestimaal!
26. detsember – tabani- ehk tehvanusepäev
Tabanipäev on tuntud põhjarannikul. Sel päeval jooksutati, pesti ja joodeti hobuseid, ringi käisid ka üsna jõulu- või toomasantide moodi tabanisandid, kes tuppa ei tulnud, kuid kes nõutasid pererahva käest õlut.
Kel on kodus hobused, peaks kindlasti nende eest hoolitsema – kuid enamus meist võiks hoolitseda oma truu sõbra neljarattalise eest. Täna peaks olema just paras päev auto pesemiseks ja olemaks tubli kaine autojuht, kes külaskäivaid sõpru turvaliselt koju toob!
28. detsember – süütalastepäev
Sellel pühal on peamiselt kristlik tagapõhi, mälestamaks kuningas Heroodese poolt hukatud süütuid poisslapsi. Et jõuluajal peaks meeles pidama kõiki vaeseid ja abituid, võiks sel päeval teha midagi nende heaks, kel pole elus nii hästi läinud: tee annetus või veel parem, löö kampa vabatahtlike algatustega, et aidata lastekodulapsi, kodutuid inimesi või hulkuvaid loomi.
31. detsember – näärid
Vana-aasta lõpp on parim aeg ennustamiseks. Just sel ajal võib teada saada järgmise aasta õnne ja õnnetuse: kellele tullakse kosja, kes jääb haigeks või sureb, kes peab kolima või reisile minema. Väga armastatud on ennustamiseks tina valamine. Nääride ajal süüakse samamoodi nagu jõulude ajal, toitu laualt ei korjata. Peale südaööd välja minnes võib kostuvate häälte järgi ennustada ka järgmist aastat: kellahelin tähendab pulmakelli, lapse nutt uue maailmakodaniku sündi ja nii edasi. Külla võis tulla ka näärisokk, kelle puskimine uueks aastaks õnne tõi. Vana-aasta öö on nii eriline, et magama minna ei tasugi!
6. jaanuar – kolmekuningapäev
Kolmekuningapäev on kauni jõuluaja viimane päev, mis pühitseb kolme hommikumaa targa külaskäiku vastsündinud Kristuse sõime juurde. Seetõttu on sel päeval vähesel määral lauldes ringi liikunud kolm kuningat. Pühadeaeg saab niisiis otsa ja tuleb jälle hakata tavalisi toimetusi tegema. Lastele on see hea päev, sest viimaks võib jõulupuu küljest ära süüa söödavad kaunistused: kompvekid, õunad ja piparkoogid. Jõulukuused tuleks kindlasti sellel päeval välja viia ja tuba kuuseokastest puhtaks teha!
7. jaanuar - nuudipäev, kanutipäev
Kui elad Eesti saartel või rannikul, siis lõpeb jõuluaeg sinul alles nüüd. Nuudipäeval on hea jalad seinale panna, sõpradele külla minna ja veidi kalja või õlut maitsta.
14. jaanuar – taliharjapäev, korjusepäev
Täna murtakse talve selgroog ja aeg hakkab kevade poole liikuma. Püüa hinnata, kas sul on alles veel poole talve jagu energiavarusid ning hakka tegema plaane suvepuhkuseks.
17. jaanuar – tõnisepäev
Kui täna päikest niigi palju on, et mees näeb hobuse selga hüpata või ehk autosse istuda, ei tohiks suvel kenast ilmast puudust olla. Ka on hea aeg sugulased külla kutsuda, piduroaks võiks olla miskit sealihast, sest tõnisepäeval olid sead iseäranis au sees.
25. jaanuar – paavlipäev
Paavlipäeva ilm ennustab suveilmu: paistab päike – siis võib rahumeeli oma suvepuhkust plaanida Eestimaa kaunist loodust avastades, kui aga sadu, oleks ehk õige aeg hakata kokku ostma raamatuid vihmaste suveilmade tarvis või koguda raha hoopis lõunasse lendamiseks.
2. veebruar – küünlapäev
Naised, pange tähele, see on teie päev! Meeste kohuseks on täna teha ära naiste kodused kohustused ning naised võivad rahumeeli minna külla või kohvikusse, et võtta üks väikene naps. Punane magus jook – naistepuna – tagab terveks aastaks kena punapõskse välimuse. See peaks ju ka meestele selle kodutööde päeva kuhjaga korvama!
9. veebruar – luuvalupäev
Luuvalupäeval tuleb hoiduda töötegemisest. Kõik luid ja liikmeid koormav oleks täna parem ära jätta. Ka tantsupidudest ja spordist peaks hoiduma. Siis pole lähiajal luu- ega liigesvalu põhjust karta. Luuvalupäeva hommikul võiks kauem magada, püüa aga tööle ja kooli mitte hilineda!
11. veebruar – ulasepäev
Ulasepäeva on pidanud setod. Sel päeval, nõnda kui ka maaslenitsa ajal, on peetud paabapraasnikut. Kui sinus väheke seto verd on, siis tea, et täna on paras aeg korralikult süüa, juua, laulda ja tantsida.
22. veebruar – peetripäev (talvine peetripäev, Peetri helinapäev)
Talvist peetripäeva on au sees hoitud eelkõige Lääne- ja Hiiumaal, kus seda peeti kevade alguspühaks. Siis käidi ja kõlistati kettidega, et suveks usse ja metsloomi peletada. Kui suvel kõrges rohus paljajalu käia tahad, võiksid ehk isegi ühe suurema koliseva eseme otsida ja seda õues veidi kõlistada.
24. veebruar – madisepäev
Madisepäeval saab palju ära teha selleks, et suvel putukad ja ussid üleliia ei kiusaks. Kui saad, jäta täna nõelumata ja õmblemata, et kindel olla, et uss suvel ei hammustaks. Et aga tüütutest putukatest ilma tõrjevahendeid kasutamata lahti saada, meisterda õlgedest või mõnest muust käepärasest vahendist kärbes, seo see nööri otsa ja vii naabri ukse taha. Nii saad suvistest pinisejatest lahti. Pea ka silm peal, et su enda ukse taha mõnda sellist kärbest ei tooda – muidu ei saa suvel putukatest üldse rahu.
Vastlapäev (liikuv püha - noorkuu teisipäev seitse nädalat enne lihavõtteid, päev enne tuhkapäeva)
Vastlapäeval on erakordne võimalus endale ise hea aasta tagada. Selleks, ei tohi unustada kolme asja: 1) liulaskmist, mis on ennustab linade jõudsat kasvu (loe: jõukust ja edu) 2) seajalgade söömist, mis tagab sigade tugeva tervise (loe: enda täis kõhu) ja võimaldab vahvaid vurre valmistada 3) kada ajamist (õlenuku või kaltsupalli) metsa või teise mehe maa peale, et oleks hea lina, vilja, karjaõnn (loe: muretu elu). Ja muide, vanatüdrukutel on vaid sel päeval lubatud ise kosja minna! Kasutage võimalust!
Tuhkapäev (liikuv püha - 40 päeva enne ülestõusmispühi)
Tuhkapäev on pahupidi pööratud vastlapäev. Siis ei tohi pead kammida, lambaid pügada, hobust rakendada. Muidu võib endal või loomadel kõõm pähe tulla või pea üldse kärna minna. Seega, täna pead tööle minema sassis peaga. Kuid olulisem on see, et tuhkapäeval tuleb vara tõusta ja vara magama minna, sest muidu on oht sel aastal üle töötada. Kui sul on patte hingel, siis on õige aeg neid pihtida, sellest ka rahvasuu ütlus: endale tuhka pähe raputama ehk oma tegu kahetsema!