Sepikoda
18. sajandi algul ehitatud sepikoda oli kasutusel
kuni muuseumisse toomiseni 1964. aastal. Pulga
talu sepikoda pärineb Kahala küla Oluva talust, mis asus Peterburi-Tallinna
maantee ääres. Pärimuse kohaselt olevat mõisa sepp Olav saanud talu Kolga
krahvilt kingituseks hea teenistuse eest. Paekivist sepikojaga on seotud
lopsakas rahvajutt – nimelt lasknud Tallinnasse teel olnud tsaar Peeter I seal
oma hobust rautada. Pole vahet, kas Vene tsaar seda väikest sepikoda külastas
või mitte, silmapaistev hoone on see sellegipoolest.
Sepikoja kirjeldus väljast
Üleni
paekivist hallikasbeež sepikoda on ruudukujuline, 4x4 meetrit suur.
Valkjashallid puidust uksed paiknevad kruusatee poolse esikülje keskel ja
vasakul küljel. Esikülje ukse ees ruudukujuline paekivist ala, mis on umbes 1,5
korda 1,5 meetrit suur. Suvel on esikülje avatud ukse ees nöör. Kui soovid
sepikotta siseneda, pöördu perenaise poole.
Aknaid sepikojal ei ole. Sepikoda on laotud paekivist ilma sideainet
kasutamata. Ainult seestpoolt on pragude vahele loobitud tuule kaitseks savi.
Lame viilkatus on tehtud suurematest paeplaatidest. Paekivist korsten asub
katuse paremal poolel tagaseina lähedal. Hoone vasaku seina ääres on õues
haluvirn. Sepikojast vasakul, sellest umbes meetri kaugusel on puusaagimise
pukk.
Sepikoja kirjeldus seest
Muldpõrandaga
sepikojal puudub lagi. Vasakus taganurgas on sepalõõts, paremas taganurgas
lõõtsaga ühendatud ääs, mille kohal paikneb paekivist korsten. Ääsi ees seisab
alasi. Valgus tuli sepikotta ukse kaudu. Taolised väikesed sepikojad olid
laialt levinud, eriti arvukalt oli neid saartel.
Sepikojast saun-suveköögini
Seistes
seljaga sepikoja esikülje ukse poole, jääb otse üle kruusatee saun-suveköök.
Liigu otse paar meetrit edasi, kuni jõuad kruusateele. Mine otse tee
vastasserva ning jätka meeter maad samas suunas liikumist, kuni jõuad
saun-suveköögi esikülje vasaku nurgani. Sissepääsuni jõudmiseks liigu piki
hoone esikülge paremale.
Tähelepanu!
Saun-suveköögi seina ääres võivad olla haluvirnad.
Saun-suveköök
Saun-suveköök
ehitati 19. sajandi lõpus Lauri talus Kahala külas Kuusalu kihelkonnas.
Muuseumisse toodi ja püstitati see aastal 1980.
Hoone
paikneb pikema esiküljega kruusatee poole ning esikülje nurkadest paremale ja
vasakule kulgeb roigasaed. Saun-suveköögi külgedele ja taha jääb roigasaiaga
igast küljest piiratud ala, niinimetatud kapsamaa, kus kasvatati köögivilju.
Saun-suveköögi kirjeldus väljast
Saun-suveköögi
esikülg on vasakult paremale umbes 8 meetrit lai, tagakülg jääb umbes kolme
meetri kaugusele.
Saun
paikneb hoone parempoolses ja suveköök vasakpoolses osas. Hoone viilkatus on
tehtud laudadest. Suveköögi seinad on paekivist ja sauna seinad palkidest.
Ainult sauna parempoolne tagumine nurk on paekivist ning seal asub kerisega
saunaahi. Saun-suveköögi välisuks paikneb hoone esikülje keskel. Uksest
paremal, sauna poolel, on kuue ruuduga aken. Suveköögi aken paikneb maja
tagaseinas.
Välisukse
ees on madal paekiviplaat ning lävepakk on kõrge.
Suveköök
Siin
keedeti varakevadest hilissügiseni lahtisel tulekoldel sööki nii perele kui
pudulojustele. Pesu pesti puust õõnestatud pesukünas, suured pesupäevad olid
paar korda aastas. Suveköök oli ühtlasi ka sauna eesruum.
Suveköögi kirjeldus seest
Hoonesse
sisenenud, oled suveköögi paremas nurgas.
Suveköök
on vasakult paremale ligi 4 meetrit lai, vastassein jääb kolme meetri
kaugusele. Lagi puudub, üle ruumi ulatuvad palktalad, mille küljes kuivavad vihad.
Suveköögi põranda välisukse poolne osa on paekivist ja kaugem osa
muldpõrandaga. Vastasseina keskel on luugiga suletav ilma klaasita aken, mis
avaneb hoone taha kapsamaa poole. Paremas seinas on uks sauna. Suveköögi uksest
vasakul on seina ääres pink puust veenõudega ning vasaku seina ääres haluvirn.
Ruumi vasakus tagumises nurgas on tulease. See on muldpõrandale maakividest
laotud kiviring. Tuleaseme kohal ripub jämeda keti otsas suur pada. Vastasseina
ääres seisab jalgadel suur pesuküna. Välisukse kõrval paremal on seina löödud
naelad, kus ripuvad linased alussärgid-püksid ja saunalina.
Saun
Sauna
uks paikneb suveköögi parema seina keskel. Sinna on suveköögi ukselt paar
sammu. Kuna tegu on suitsusaunaga, siis ole ettevaatlik – uksed, uksepiidad ja
sauna seinad on nõgised. Ukse ees on nöör. Sauna sisenemiseks pöördu oma
sooviga perenaise poole.
Sauna köeti enamasti laupäeviti. Saunas kanti
veel 19. sajandi teisel poolel ilmale lapsed ning siin pesti puhtaks lahkunu.
Hingedeajal ja jõuludeks köeti sauna esivanemate hingedele. Neljapäevaõhtune
saun sobis ravitsemiseks ja nõidumiseks. Saunaskäimisel olid omad reeglid –
saunas püüti käia valgel ajal, sauna minnes tuli seda teretada, saunas olles ei
tohtinud vanduda ega riielda, tänada tuli nii leiliviskajat, vihtlejat kui
seljaküürijat. Juba mõnenädalasi imikuid harjutati saunasooja taluma. Erilist
tähelepanu pöörati laste vihtlemisele – öeldi, et päike kasvatab kanapoja, saunaviht lapse. Levinud kombeks oli
väikelaste nn harjaste võtmine – laps määriti kokku rukkijahust taignaga ning
teda viheldi läbi riide. Usuti, et see väldib kopsuhaigusi ning annab lapsele
hea tervise ja klaari jume. Saunast lahkudes jäeti viht lavale, et vaimudki
vihelda saaksid.
Saunaruumi kirjeldus seest
Saunaruum
on vasakult paremale 3 meetrit lai, vastassein ligi nelja meetri kaugusel.
Sauna palklagi on suitsust must. Põrand on tehtud paekivist.
Seistes saunauksel, jääb vasakusse seina kitsas
suitsuava. See ava on ühe palgi kõrgune ja paarkümmend sentimeetrit lai. Ava
suleti sobivas suuruses puutükiga. Paremas seinas on kuue ruuduga klaasaken,
vaatega sauna ette, kruusatee poole. Uksest vasakule jäävas nurgas on veetünn,
mis on asetatud hobuseraua kujulise jalgadel kaare ehk kraejalgade peale. Vasakus tagumises nurgas on paekivist
saunaahi selle peal oleva kerisega.
Vastasseinas on kolmeastmeline saunalava. Paremas seinas on akna all pink
väikese puust pesuvanniga ning ukse kõrval teinegi veetünn.
Sauna ukselt välisukseni
Seistes
saunaukse poole seljaga, jääb suveköögi välisuks sinust vasakule. Sinna on paar
sammu.