Juurdepääsetavus

Kirjeldustõlked

Tere tulemast Eesti Vabaõhumuuseumisse!


Siia, endise Rocca al Mare suvemõisa alale, asuti eesti talurahva eluolu tutvustavat muuseumi rajama 1957. aastal. Erinevaist paigust kohale toodud hooneid on tänaseks kokku 80 ja need jutustavad talurahva elust 18. - 20. sajandini. Muuseumi kogu territooriumi suuruseks on 72 hektarit.

Kirjeldustõlke koostasid Katriin Reinsoo ja Mirja Räpp, juunis 2023.

 

Kassamaja

Vabaõhumuuseumisse sisenemiseks ja sealt väljumiseks tuleb külastajal minna läbi kassamaja.

Vabaõhumuuseumi kassamaja on ühekordne madala viilkatusega pikk hoone. Helebeežide seintega majal on pruunide raamidega suured klaasaknad. Katusel on suurte pruunide tähtedega kiri Eesti Vabaõhumuuseum.

Seistes näoga kassamaja pikema esikülje suunas, jääb sissepääs vasaku nurga poole. Esikülje keskel, uksest paremal, on seina ääres helebeež pink. Kassamajast vasakul on autode sissesõiduvärav ja jalgvärav. Väravad on üldjuhul suletud.

Kassamaja sissepääsu ees on umbes kümne sentimeetri kõrgune lai aste. Astme paremal küljel on kaldtee.

 

Kassamajas aitab liikuda põrandale märgitud kombatav juhttee. Kassamajja sisenenud, jääb U-tähe kujuline kassalett veidi paremale, ruumi keskele. U-tähe vasak külg jääb sinust kella kahe suunas. Kassaletist paremal ja selle taga on suveniiripood.

Sissepääsu kõrval, vasaku seina ääres paikneb jäätisekülmik. Külmikust edasi on vasaku seina ääres kapil kohvimasin. Sissepääsu vastasseinas on uks muuseumi territooriumile. Selle muuseumisse viiva ukse ees on kolm kõrvuti paiknevat piletiväravat.

Kassamajja sisenenud, algab kohe ukse juurest kahe meetri pikkune vaip. Kassaletini jõudmiseks liigu otsesuunas vaiba servani ja pööra paremale. Kolme sammuga jõuad U-kujulise kassaleti vasakul küljel oleva kassani. Kui soovid teha muuseumi alal hobusõitu, siis küsi selle kohta infot kassast.

Seistes kassaleti poole seljaga, jäävad piletiväravad siit kella kahe suunas. Parempoolne piletivärav asub viie sammu kaugusel ja on ka ratastooliga läbitav. Värava avamiseks tuleb pilet asetada lugeja alla. Lugeja asub värava alguses paremal pool, kaheksakümne sentimeetri kõrgusel.

Piletiväravatest läbi läinud, on uks muuseumiõuele otse ees, paari sammu kaugusel.

 

Kassamajast väljunud, oled jõudnud Vabaõhumuuseumi territooriumile. Seisa seljaga ukse poole.

Kassamaja ukse ees on maas matt. Ukse kohalt kuni hoone vasaku nurgani on varikatus. Nii kassamaja esine, kui ka vasakule jääv autovärava esine on kaetud tänavakividega. Tänavakividest platsi vastasserv jääb umbes kaheteistkümne sammu kaugusele. Paremal ulatub tänavakividest plats umbes kahe kolmandiku kassamaja laiuseni. Siin kasvab suur puu ja tänavakividest ala muutub kitsamaks.

Kassamaja uksest vasakul on kaks katusealuse tugiposti. Lähim neist on seinast pool meetrit eemal. Sellest paar meetrit vasakul on teine tugipost, paiknedes meetri kaugusel maja seinast. Tugipostide vahel asetseb 2 vineerist inimkuju - rahvariietes naine ja mees. Kujude näo asemel on avad, kuhu külastaja saab pildistamiseks oma näo panna.

 

Tualett jääb sinust paremale, hoone otsa. Tualettruumi uks paikneb samas seinas kassamaja välisuksega. Sinna on umbes 30 sammu. Tualetti minemiseks liigu piki maja paremale.

Tähelepanu! Kassamaja uksest paremal võib seina ääres olla müügilett lillepottidega või maas võib olla rest ja kahe harjaga saapapuhastaja.

Uksest paremal, umbes paari meetri kaugusel on seina küljes kastmisvooliku hoidja koos voolikuga. Kastmisvoolikust edasi on kunagine seinatelefon. Telefoni katusealuse seinad algavad maapinnast umbes seitsmekümne sentimeetri kõrguselt. Piki kassamaja seina edasi minnes, möödud seinast umbes kahe meetri kaugusel olevast puust vasakut kätt. Puu juures muutub tänavakividest ala kitsamaks ja on umbes 2 meetrit lai. Hoone seinapoolne teeosa on betoonist, välimine serv tänavakividest. Edasi liikudes on seina ääres aste suletud ukseni ja sellest edasi õhksoojuspumba metallkapp. Metallkapi juurest on tualeti ukseni umbes 2 meetrit. Vahetult enne tualeti ust tee tõuseb veidi. Tualeti uks on kassamaja seina lõpus, sinust paremal. Uks avaneb väljapoole vasakule. Tualeti ukse ees on betooni sees rest ja läve ees matt.

 

Tualettruum

Tualeti uksest sisenenud, on kohe paremal tool ja kaks alust lilledega. Uksest vasakul on kõrged aknad. Akendest möödudes on vasaku seina ääres kätekuivati, püstise ristküliku kujuline peegel, prügikast ja seejärel 4 kraanikaussi. Paremas seinas on 6 kabiini. Liikudes välisukselt kella kahe suunas umbes 7 sammu, jõuad esmalt inva-wc ukseni. See uks paikneb diagonaalselt. Liikudes invatualetist mööda paremat seina edasi paar sammu, jõuad tavakabiinide reani. Siin on 5 kabiini, ustega kraanikausside poole.

 

Risttee kassamaja juures

Vabaõhumuuseumi taludevahelised teed on kruusateed ning edasistes kirjeldustes nimetamegi neid nii. Kruusateed on umbes nelja kuni viie meetri laiused. Kogu Vabaõhumuuseumi territooriumi katab parkmets.

Seistes seljaga kassamaja ukse poole, on sinust vasakul, kella kümne suunas neljast teeharust koosnev risttee. Kassamaja vasaku otsaseinaga paralleelselt, edelasuunas, kulgeb tänavakividega kaetud autode sissesõidutee. See on üks neljast risttee harust. Risttee ülejäänud 3 haru on kruusateed.

Teine kruusatee haru viib ristteelt vasakule, loodesse, ja on autode sissesõiduteega risti. Siin on vasakul pool teed katusealune laenutatavate jalgrataste ja lastekärudega, paremal pool teed on teadetetahvel, väike palkmaja ja valge suunaviida post. Teadetetahvlil on vahetuv info. Kirjeldustõlke koostamise hetkel on siin näiteks audiogiidi Numu reklaam.

Mööda vasakule viivat teeharu edasi minnes möödud kontorihoonest vasakul pool ja Sepa talust paremal pool teed. Jõuad teeristini, kust paremale pöörates jõuad Kuie koolini. Kui jätkad teekonda otsesuunas, jõuad muuseumiala teiste talude ja hooneteni.

Kolmas risttee haru läheb kassamaja juurest otse, kirdesuunas, olles samasuunaline autode sissesõiduteega. Otse viiva teeharu mõlemas servas on teest veidi eemal istepingid. See kruusatee viib välja Sassi-Jaani taluni, mis jääb teest vasakule. Sama teeharu mööda edasi minnes, jääb paremale poole teed Köstriaseme talu karjaõue värav. Edasi minnes jõuad neljaharulise ristteeni, kus paikneb Kolu kõrts. Kõrts jääb üle risttee vasakule.

Neljas risttee haru viib kassamaja eest läbi paremale, kagu suunas. See tee pöördub kirdesse ja möödub Köstriaseme talu puhasõue jalgväravast, mis jääb teest vasakule. Veel edasi minnes jõuad vasakule viiva kruusateeni, mis viib Kolu kõrtsini. Kui aga vasakule ei pööra ja lähed otse edasi, jõuad paremale jäävasse Pulga tallu ja vasakul paiknevasse Härjapea tallu.

Kassamaja vastas, teisel pool risttee neljandat, paremale viivat haru, on 3 valget lipuvarrast. Lipuvarraste tipus lehvivad vabaõhumuuseumi sümboolikaga lipud. Lipuvarrastest paremal on suur muuseumiala kujutav tahvel.


Enne, kui alustad muuseumiga tutvumist, pea meeles järgmist:

  • Muuseumiala on pidevas muutumises, olenevalt aastaajast, erinevatest sündmustest või tähtpäevadest. Infotahvlid ja pingid ei pruugi paikneda enam seal, kus need olid kirjelduse koostamise ajal. Samuti on teave infotahvlitel sõltuvalt hooajast muutuv.
  • Talude juures paiknevad kolmest roikast kokku seotud püramiididel alused infotahvlitega. Infotahvlitel olevaid tekste muudetakse, mistõttu pole neid kirjeldustõlgetes välja toodud. Kui on aga huvi, uuri perenaistelt-peremeestelt, mida põnevat taludes hetkel teha saab.
  • Kuna tihti puuduvad taluhoovides kindlad teerajad ja maamärgid, on pimedal külastajal siin küllaltki keeruline iseseisvalt orienteeruda.
  • Rookatustega hoonete juures peaksid pikemad inimesed olema tähelepanelikud. Rookatuste alumised servad ulatuvad tihti madalale. Samuti võivad rookatuses elada herilased.

 

Kirjeldustõlkega ringkäigud

Sul on võimalik Eesti Vabaõhumuuseumis valida kolme kirjeldustõlkega ringkäigu vahel:

Pikk ringkäik hõlmab kõiki kuute kirjeldustõlkega varustatud hoonet või hoonetekompleksi: Sassi-Jaani talu, Köstriaseme talu, Pulga talu sepikoda ja saun-suvekööki, Härjapea talu, Lau külapoodi ja Kuie koolimaja.
Ringkäigul möödutakse Kolu kõrtsist, hobupeatusest ja tutvuda saab Sepa talu lammastega.

Lühike ringkäik number 1 hõlmab kolme objekti: Sassi-Jaani talu, Lau poodi ja Kuie koolimaja. Möödutakse Kolu kõrtsist, hobupeatusest ja tutvuda saab Sepa talu lammastega.

Lühike ringkäik number 2 tutvustab samuti kolme objekti: Köstriaseme talu, Pulga talu sepikoda ja saun-suvekööki ning Härjapea talu.
Siingi möödutakse Kolu kõrtsist ja hobupeatusest.


Pika ringkäiku saate kuulata siit.


Lühikest kirjeldusega ringkäiku number 1 saate kuulata siit.


Lühikest kirjeldusega ringkäiu number 2 saate kuulata siit.


Kolu kõrtsis saab soovi korral keha kinnitada ja tualetti kasutada. Suvel saab muuseumis teha vankri- ja talvel saanisõitu.


Kui juhtud vabaõhumuuseumi alal ära eksima, helista Vabaõhumuuseumi abinumbril 6549 112.

Põhja-Eesti
Saared
Lääne-Eesti
Lõuna-Eesti