Ajutine elamu oli ehitatud Audru mõisa poolt Audru kihelkonna Sarvi külla räimepüügile saabuvate Hiiumaa kalurite tarbeks. Hoone toodi muuseumi 1967, püstitati 1967-1968. Rändpüügimaja süüdati augustiputši päeval 1991 ja taastati koopiahoonena aastatel 1991-1996.
Eesti randlased on sajandeid koduvetest kaugemal paremat kalasaaki otsinud. Kui põhjaranniku kalamehed käisid rändpüügil Soome lahe saarte ja skääride vahel, siis hiidlaste põhiline kevadine püügikoht oli Pärnu laht. Algselt püüti võrkudega, 19. sajandil ka rüsadega.
Kaugelt saabuvatele kaluritele ehitasid kohalikud mõisnikud Pärnu lahe äärde öömajad. Nende kasutamise ja kalapüügiõiguse eest nõuti võõrastelt kümnist. Hiidlaste rändpüügimajas on kahe paatkonna eluruumid – keskel tellistest soemüüriga toad ja otstes eeskojad, kus hoiti toidutagavara, kalja- ja silgutünne, püügi vaheajal ka lotja. Mõlemas eluruumis on soemüüri ääres pliidid. Tagaseinas seisvale magamislavatsile mahtus viis meest, selle all hoiti kartuleid. Õlekott ja voodiriided olid hiidlastel endil kaasas. Paatkonna naiskokk magas tavaliselt soemüüri ääres puuvoodis. Otsaga vastu esiakent seisis kahe pika pingi vahel laud. Igaühel oli laua ääres kindel koht ja laua all riiulil oma võipütt, soolaliha, lusikas. Hoones olid alati käepärast tuletikud, leib, sool ja ämber joogiveega. Ükski paatkond ei lahkunud ilma neid varusid enda järel täiendamata.
Joonis
1 – eluruum, 2 – eeskoda
Kas teadsid?
- Teateid hiidlaste kalastusretkedest Pärnu lahes on juba 18. sajandi keskpaigast.
- Pärnu lahes käisid varakevadel peale jää minekut räime püüdmas põllumeestest hiidlased, kes olid seal jaanipäevani. Kohalike kaluritega olid suhted sõbralikud, hiidlasi võeti ikka vastu kui omasid.
- Maju nimetati hiidlaste paatkondade nimede järgi. Paatkonna nimeks oli paadivanema kodutalu nimi – Sarvi külas olid Jaagumehed, Karumehed, Titsimehed, Vakumehed, Otsmanimehed jt. Hooneid on hüütud ka kahe paatkonna järgi – muuseumis asuv hoone oli Karu-Jaagu maja.