Külastajainfo

Arhitektuurihuviline

Kassa – Sassi-Jaani talu – Kolu kõrts – Nuki talu – Pulga talu – Härjapea talu – Aarte talu – Nätsi tuulik – Sutlepa kabel – Orgmetsa pritsikuur – Kuie koolimaja – kolhoosimaja – kassa

Teekonna pikkus 2,5 km, aega kulub umbes 2 tundi (+söömine)

Kui tunned huvi taluarhitektuuri vastu, siis vali teekond, kus saad tutvuda erinevate Eesti külale omaste maaehitistega ja nende põnevate ehituslike detailidega.

 

SASSI-JAANI TALU

19. sajandi algusaastatest pärinev võimsa täiskelpkatusega rehemaja esindab põlist hoonetüüpi, millel on umbes tuhandeaastane ajalugu. Hoone on ehitatud vaid kirve abil. Arhitektuuriliselt huvipakkuvad on rehetoa lükanduks, rehealuses juurpuust väravapiidad ja rippväravad, samuti väikesed soonraamides aknad. Kuni 19. sajandi lõpuni oli rehemaja enamasti korstnata.


Keskne rehetuba oli ainus köetav ruum kogu suures hoones. See oli talupere töö- ja elutuba, sügisel kuivatati siin vilja. Et viljavihud partele püstiasendis kuivama mahuks, pidi toa lagi olema kõrgem. Ilma küttekoldeta kambrid olid algul kasutusel hoiuruumi ja suvise magamispaigana.


Rehealune oli majandusruum, mida kasutati viljapeksuks ja -tuulamiseks. Siin saab tutvuda meie taluarhitektuuri põhitõdede ja traditsioonilise palkehituse võtetega. Vanapäraselt avara jagamata õue serval seisab arhailist hoonetüüpi esindav püstkoda-suveköök.

KOLU KÕRTS 

Väiksetüübiline ühe talliruumiga maanteekõrts on ehitatud 1840. aastail. Hoone esiküljel olev munakivisillutisega ulualune toetub neljale keskelt paisutatud puusambale. Kõrtsi keskosas paikneb huvitav mantelkorsten-köök, mille seinad ahenevad korstnaks. Kõrtsitoas võisid teelised jalga puhata ja pinkidel ööbida, peenemate külaliste tarbeks oli eraldi ruum, nn saksakamber. Praegu peosaaliks kohandatud kivist tallialuses said puhkust teeliste hobused.

NUKI SUITSUMAJA

Suurte põlistalude kõrval oli külades ka saunikukohti ehk kehvikutalusid, millel oli väga vähe põllumaad. Seetõttu olid ka nende õued ja hooned üsna tagasihoidlikud. 1890. aastail ehitatud Nuki suitsumaja esindab Eestis vähelevinud ja vähe säilinud hoonetüüpi. Kogu talu majapidamine on mahutatud ühe katuse alla. Maja on muuseumisse toodud ühes sisustusega.

PULGA TALU

Põhja-Eesti taluarhitektuuri eripäraks on rohke paekivi kasutamine. Paekivist rehealuse seinas on rehemaja ehitusaega tähistav mälukivi „1860 JUHAN KONTON“. Huvitav on ulualusest rehetuppa viiv topeltuks: seespool täisuks, väljaspool pooluks. Reheahju kütmise ajal kasutati poolust, et suits pääseks majast välja, kuid tuppa ei tuleks liigselt külma õhku. Kambritest on saanud kenad laudpõrandatega eluruumid, uudne on seinte valgendamine savipiimaga.


Õuel on tähelepanuväärseid kõrvalhooneid: ühe katuse alla ehitatud saun-suveköök, üleni paekivist laotud sepikoda. Kahekordne ait peegeldab põhjarannikule iseloomulikke Soome mõjusid. Põhjanaabrite eeskujudel on ehitatud ka hõreda asetusega palkidest heinalaod.

HÄRJAPEA TALU

Elumaja peegeldab 20. sajandi I poole uuendusi maakodude ehitamisel. Viilkatuse, katuseärkli ja verandaga hoone eeskujusid võib leida alevike ja linnaagulite arhitektuurist. 1920. aastatel sai maja dekoratiivse, ookerkollaseks värvitud laudvooderduse ning tsementkivikatuse. Hoone sisemuses leidub hulgaliselt huvitavaid detaile – vene ehitustraditsioonist ülevõetud soojapink ehk lesku, Peterburi päritolu kolmevärvilised pottkiviahjud, kergsein säärvant ruumi poolitajana, värvilised tapeedid jm.

AARTE TALU

Rannakaluri elumaja esindab Kuusalu neemedel kitsal alal levinud omapärast hoonetüüpi – nn kahepoolset elamut (eluruumid paiknevad mõlemal pool koda). Merelt puhuva tuule ja külma kaitseks on maja ümber ehitatud muldpink. Kõrvalhooneteks on kaheruumiline ait ja laut. Õuepiiridest jäävad välja võrkude ja püügivahendite hoidmiseks mõeldud võrgukuurid.

NÄTSI TUULIK

Läänemaalt pärit tuulik esindab tavalisest suurematüübilist pukktuulikut. Pukktuulikud ehk taani tuulikud on kahekorruselised. Ülemisel korrusel asub jahvatusmehhanism veskikividega, valmis jahu jookseb alumisel korrusel paiknevasse jahukasti. Veski tuulde keeramiseks paiknevad ümber veski madalad puitpostid. Vintsi ja pika sabapuu külge kinnitatud köie abil nihutati veskit postivahe kaupa sobivasse suunda.


SUTLEPA KABEL

Ainulaadne rannarootsi aladelt pärinev kabel on üks Eesti vanimaid puukirikuid (1699). Selle sisustus peegeldab talupoegliku ja barokse kunsti segunemist: valgeks lubjatud seinad, väiksed vitraažaknad altariseinas, madal tahveldisega kantsel (1837), altarilaud ja -võre, kõrgel jalal ristimisnõu alus. Talurahva jaoks on lihtsad puupingid kahel pool käiku, härrasrahvas istus altari kõrval eraldi pinkidel. Kabelil on ka väike kellatorn, torni tipus raudrist lüüra kujutisega.

ORGMETSA PRITSIKUUR

20. sajandi hakul hakati maapiirkondades rohkem tähelepanu pöörama tuleohuga võitlemisele. 1928. aastal ehitatud pritsikuur on üheruumiline sõrestikhoone, kus piirkonna vabatahtlikud pritsimehed hoidsid oma käsipritse ja muud varustust. Pritsikuuri torni kasutati voolikute kuivatamiseks ning seal asus ka häirekell.

KUIE KOOL 

See on tüüpilise välisilme ja siseplaneeringuga külakoolimaja, nagu need olid levinud 19. sajandil mitmel pool üle Eesti. 1870. aastatel ehitatud koolimaja palkseinad on kaetud rootsipunaseks värvitud laudvoodriga, maja ees on lahtine tuulekoda. Erinevas vanuses lapsed õppisid koos ühises klassiruumis. Avara klassitoa kõrval mahtus koolimajja ka koolmeistri kolm elutuba, köök, sahvrid ja riietusruum. Õpetaja magamistoas oli isegi sisse ehitatud kuivkäimla. Koolmeister oli uuendusmeelne „maa sool“, kelle korter esindas peenemat, linlikumat elulaadi, millest külarahvas tihti eeskuju võttis. Kool tegutses selles majas kuni 1923. aastani.   

 

KOLHOOSI KORTERELAMU

Nõukogude ajal teisenes oluliselt Eesti maapiirkondade nägu. Maaelamuehituses toimus 1958. aastal suurem murrang, kui ühismajandid (kolhoosid ja sovhoosid) hakkasid oma töötajatele ehitama linnatüüpi kortermaju. Ahiküttega korteritel olid kitsukesed köögid, kanalisatsioon ja veevärk puudus. Muuseumis asuv nelja korteriga kahekorruseline silikaatkividest maja on pärit Valgamaalt Räbi külast. See ehitati 1964. aastal Järvesalu kolhoosi Sookuru lauda töötajatele. Ajastule iseloomulikult on hoone ehitatud tüüpprojekti järgi, mille koostasid arhitektid Boris Mirov ja Manivald Noor. Selle tüüpprojekti nr 61 järgi ehitati Eestis aastatel 1958–1962 ligi kolmandik majandite korterelamutest. Kolhoosimaja korterite sisustus ja ajastutruu mööbel avavad Eesti maainimeste argielu varasest kolhoosiajast kuni tänapäevani. Hoone juurde kuuluvad saun-garaaž-kuur, korterielanike peenramaa ja õueala.


Põhja-Eesti
Saared
Lääne-Eesti
Lõuna-Eesti