HEAL LAPSEL MITU NIME
Kuigi muuseumi pargis ja taludes toimub lihavõtete paiku alati midagi õpetlikku ja toredat, kutsume Sind vanapäraseid lihavõttepühi ka kodus pidama. Pühadeaeg algab 2023. aastal 2. aprillil palmipuudepühaga. Sealt juhatame Sind vanade tavade ja kommetega läbi terve suure nädala, et koos kevadisele rõõmupühale vastu minna.
MIS? Kevadistel pühadel on mitu nime: lihavõtted, munapühad, ülestõusmispühad, kevadpühad, kiigepühad, jänkupühad.
MILLAL? Lihavõtted on liikuv püha, mille arvestamisel peetakse silmas kevadist pööripäeva ja täiskuud. Nimelt tähistatakse lihavõtteid esimesel täiskuu pühapäeval pärast kevadist pööripäeva.
MIKS? Põhjuseid on mitu. Lihavõtted on nii rõõmus kevade alguse püha kui väga tähtis kirikupüha. Kirikukalendris mälestatakse sellega Jeesus Kristuse ristilöömist ja surnuist ülestõusmist. Pühadega lõppeb vastlapäeval alanud suur, 40 päeva kestnud paast.
MIDA TEHA? Järgi pühadeajal vanu kombeid ja tavasid ning saa tera targemaks, tervemaks ja tublimaks.
SUUR NÄDAL
MIS? Suur nädal, kannatusnädal, vaikne nädal
MILLAL? Ülestõusmispühale eelnev nädal. Sellel aastal 2.-9. aprill.
MIKS? Suur nädal on pühendatud Kristuse ristisurma sündmuste mälestamisele.
MIDA TEHA? Püüa olla vaiksem, ära ilmaaegu kolista ja kopsi. Ka pidutseda on veel vara. Parem korista kodu ja tee ettevalmistusi saabuvateks pühadeks. Usklikes peredes oli/on suur nädal range paastu aeg, mil piima ja liha ei tarvitatud.
PALMIPUUDEPÜHA
MIS? Palmipuudepüha ehk urbepäev
MILLAL? Pühapäev täpselt nädal aega enne ülestõusmispühi, sellel aastal 2. aprillil.
MIKS? Kristuse ristisurma mälestava suure nädala algus. Sellel päeval sõitis Jeesus eesli seljas Jeruusalemma linna. Kuna ta oli teinud palju imetegusid, olid inimesed uudishimulikud ning tulid teda palmiokstega tervitama kui kuningat. Eestis ja teistes põhjamaades pole palmioksi leida, seepärast meenutavad seda sündmust urbadega pajuoksad.
MIDA TEHA? Kindlasti võiksid hommikul oma pereliikmeid urbida ehk pajuokstega lüüa! Katsu kõige esimesena ärgata, et magajaid urbadega pajuokstega õrnalt lüües äratada. Sobivad ka kase-, kuuse- ja kadakaoksad või muud elavast puust võetud vitsakesed. Kes ärkab kohe, on terve aasta virk. Kes ärkab alles mitmekordse löömise peale, jääb kogu aastaks laisaks. Urbimine pidi andma head tervist, seda on meil kõigil praegu väga vaja! Vitsaga löömise juurde tasub lausuda maagilisi sõnu või laulda: „Virgaks, viksiks! Tõbi välja, tervis sisse! Tervist Sulle, urvad mulle!“
Too pajuoksi tuppa vaasi! Võid ka teiste lehtpuude oksi vaasi tuua, et vaadata, kuidas nad soojas toas kiiresti lehtivad. NB! Ära kammi juukseid! Muidu tulevad pähe sama suured täid kui pajuurvad!
SUUR NELJAPÄEV
MIS? Poolpüha – poolest päevast enam tööd ei tehta. Parim päev hea õnne tagamiseks ja kurja tõrjumiseks!
MILLAL? Pühade-eelse suure nädala neljapäev, sellel aastal 6. aprillil.
MIKS? Kirikukalendis märgib suur neljapäev püha õhtusöömaaega. Sellel päeval kutsus Kristus oma jüngrid viimasele ühisele õhtusöögile. Ta pakkus oma kaaslastele veini ja leiba – sellest kujunes hiljem välja kirikus armulaua andmise toiming. Vanarahva kalendris oli see tähtis karjanõiduste päev.
MIDA TEHA? Võta ette koristamine ja majapidamise suurpuhastus, kuid kindlasti väldi kärarikkaid töid – see toob suvel palju äikest. Vanasti olid müra tegevateks töödeks kirvega puude lõhkumine, kurikaga pesu kolkimine, kangastelgedel kudumine, ehitusel kopsimine jm. Proovi erinevate vanade kombetalituste abil oma perele head õnne tuua! Arvesta, et kõik suurel neljapäeval ette võetud tööd saavad väge juurde! Küllap on ka kõik head mõtted ja soovid vägevamad!
- Püsi toas ja ära laena midagi kodust välja – muidu annad oma pere õnne ära.
- Vanasti tehti loomalauda uksele kaitseks rist ja peksti ust pajuokstega. Kui Sul on pajuvitsad juba koju toodud, ei tee halba oma välisukse vitsutamine, et kurja viirust tõrjuda.
- Perenaised püüdsid teiste piima- ja karjaõnne varastada ning tegid nõidust: käisid lüpsikutega karjamaal hõikumas või ronisid puu otsa, hõigates: „Piima, koort, võid!“ Ära seda järele tee, praegu peame hoopis kokku hoidma ja üksteist aitama!
- Setumaal käisid noored tüdrukud suurel neljapäeval kirikus põrandat pesemas. Kes põrandat küürima ei läinud, see mehele ei saanud. Kas sellel aastal peavad vallalised neiud aastakese ootama või aitab ka kodus põranda pesemisest?
- Kammi või lõika juukseid, siis kasvavad need pikad ja paksud! Kui oled vallaline, siis heida märja näoga magama – võid näha tulevast kallimat, kes tuleb unes su nägu kuivatama. NB! Suurel neljapäeval valitses range külaskäimise keeld. Eriti kehtis see naisterahvaste kohta. Kui mõni peaks nüüd karantiinist hoolimata Sinu ukse taha tulema, saad talle vanad püksid kaela visata ja hüüda „Sa vana kärbsekott“!
SUUR REEDE
MIS? Tähtis kirikupüha, leinapäev, Kristuse surmapäev.
MILLAL? Pühade-eelse suure nädala reedene päev, sellel aastal 7. aprillil.
MIKS? Suur reede on päev, mil kogu ristirahvas järgneb mõttes Kristusele tema teel Kolgata mäele. Mälestatakse Jeesus Kristuse ristilöömist ja surma.
MIDA TEHA? Suur reede on tähtis püha, kus tuleb olla vaikne ja järelemõtlik. Vahel ei lubatud lapsigi õue jooksma, et nad seal ei kilkaks ja ei lärmitseks. Tööd ei tehtud, külas ei käidud. Vanasti öeldi, et sellel päeval ei kasva rohi ja isegi lind ei tee pesa. Suurel reedel ei tohtinud kirpu ega kärbestki tappa, lilli ega oksi murda.
NB! Järgi Sinagi täna neid reegleid ja austa päeva pühadust. Suur reede koos esimese ülestõusmispühaga on praegu riigipüha.
VAIKNE LAUPÄEV
MIS? Vaikne pühadelaupäev. Kirikutes peetakse Kristuse matmise jumalateenistust.
MILLAL? Ülestõusmispühale eelnev laupäevane päev, sellel aastal 8. aprillil.
MIKS? Mälestatakse Jeesuse viibimist surmavallas.
MIDA TEHA? Püsi vaikselt ja tegele koduste toimetustega. Valmista pühadetoite: vanasti küpsetati sel päeval leiba ja pühadesaia, keedeti sülti, vahel tehti algust munade värvimisega. Mõtle Sinagi, mida maitsvat ja meelepärast saabuvateks pühadeks koos perega keeta või küpsetada ning kuidas oma lähedasi rõõmustada.
ÜLESTÕUSMISPÜHAD ehk LIHAVÕTTED ehk MUNAPÜHAD ehk KEVADPÜHAD ehk KIIGEPÜHAD
MIS? Esimene ülestõusmispüha on kõige tähtsam kirikupüha aastas. Sellel päeval lõppeb suur paast – nüüdsest võib taas süüa liha, mune, võid. Just sellepärast on pühade nimetuseks „lihavõtted“.
MILLAL? Esimene täiskuu pühapäev peale kevadist pööripäeva, sellel aastal 6. aprillil.
MIKS? Ülestõusmispühad on suur kristlik rõõmupüha, millega tähistatakse Jeesus Kristuse surnuist ülestõusmist. Ühtlasi on seda tähistatud ka kevade saabumise pühana, sest see langeb ajale, mis päevad on juba pikemad, õhku ja valgust on rohkem ning loodus on tärkamas.
MIDA TEHA? Kõige õigem aeg munade värvimiseks! Mida kirjumad pühademunad, seda parem! Mune võib värvida sibulakoorte, taimede, paberite, värviliste riidenartsude või lõnga abil. Praegusel ajal saad kasutada ka munalakke, pliiatseid, kleepse ja muud käepärast. Ilusaid mune saab kinkida ja üksteisega vahetada.
- Võta perega ette munakoksimise mäng! Kes teise muna katki lööb, on võitja ja saab selle endale -- "Muna koks, muna koks, kelle muna katki läeb, oma munast ilma jäeb". Vaata, ehk on lihavõttejänes kuhugi mune peitnud või väikseid kingitusi poetanud!
- Kui vähegi võimalik, tasub minna välja värsket õhku hingama ja loodust imetlema. Kes on väga varajane ärkaja, võib näha, kuidas päike hommikul tõustes tantsib. Lihavõttepühade juurde kuulub kindlasti ka kiikumine, need olid ja on kiigepühad! Vanasti viidi külakiige ehitajatele kingitusi ning kiige külge seoti punutud paelakesi. Kui saad, püüa Sinagi pühadeajal kiikuda – see toob kevadisel ajal tervist, rõõmu ja õnne!
Loomulikult käib pühade juurde maitsvate roogadega kaetud pidulaud. Kevadpühade puhul tuuakse lauale liha- ja kohupiimatoidud, munad ja munavõi, pasha, saiad ja pirukad.