Dahlia
Looduslikult kasvavad daaliad Kesk-Ameerikas ja sealt toodi esimesed taimed Euroopasse 18. sajandi lõpul. Lopsakas ja suurte värviliste õitega taim levis kiiresti ja jõudis siin oma kuulsuse tippu 1820. - 1840. aastatel. Arvatavasti umbes sel ajal jõudsid jorjenid ka Eesti mõisaaedadesse, kust nad omakorda taluaedadesse levisid. Meil on daaliad külmaõrnad ja nende lihakad juured tuleb sügisel mullast üles võtta ning jahedas ruumis ületalve hoida. Ometi olid nad väga populaarsed taluaia lilled kuni teise maailmasõja puhkemiseni. Peale sõda jäi daaliate kasvatus ja sordiaretus siin aga kuidagi soiku.
Daaliasorte on aretatud üle 50 000 ja need on jagatud erinevatesse sordirühmadesse. Vanemad sordid on üldjuhul tugevama kasvuga ja mitte nii väga suurte õitega.
Muuseumi kõige uhkemad daaliad kasvavad setu talus ja peipsivene maja aias.
Looduslikult kasvavad daaliad Kesk-Ameerikas ja sealt toodi esimesed taimed Euroopasse 18. sajandi lõpul. Lopsakas ja suurte värviliste õitega taim levis kiiresti ja jõudis siin oma kuulsuse tippu 1820. - 1840. aastatel. Arvatavasti umbes sel ajal jõudsid jorjenid ka Eesti mõisaaedadesse, kust nad omakorda taluaedadesse levisid. Meil on daaliad külmaõrnad ja nende lihakad juured tuleb sügisel mullast üles võtta ning jahedas ruumis ületalve hoida. Ometi olid nad väga populaarsed taluaia lilled kuni teise maailmasõja puhkemiseni. Peale sõda jäi daaliate kasvatus ja sordiaretus siin aga kuidagi soiku.
Daaliasorte on aretatud üle 50 000 ja need on jagatud erinevatesse sordirühmadesse. Vanemad sordid on üldjuhul tugevama kasvuga ja mitte nii väga suurte õitega.
Muuseumi kõige uhkemad daaliad kasvavad setu talus ja peipsivene maja aias.