Renditalu 19. sajandi lõpust
Köstriaseme talu on pärit Hageri kihelkonnast Kiriklakülast. Hooned on muuseumisse toodud 1959-1962. Õu avati külastajaile 1962. a
Hageri kirikumõisale raharenti maksval keskmise suurusega talul oli maad u 30 ha, põldu u 9 ha. Kuigi 1856. a. Eestimaa talurahvaseadus võimaldas talusid osta, jäädi tihti kauaks rentnikeks. Maksuks kulus enamus sissetulekust, iga ülejäänud kopikas pandi tallele lootuses ükskord taluomanikuks saada. Siiski kohendati võimalusel hooneid, rajati aedugi. Ka Köstriasemel on kambrite ees lillepeenardega puhasõu, mida rehealuse, lauda ning suveköögi vahelisest karjaõuest eraldab punutud aed. Loe taluaia kohta rohkem siit.
Rehielamu on pärit Köstriaseme talust Kiriklakülast Hageri kihelkonnast, ehitatud 1891. või 1892. aastal, muuseumisse toodud 1959. Hoone ehitati sama põhiplaaniga vana rehemaja kohale, ainult aknaid olevat suuremaks tehtud. Niisiis elati pea sellises rehemajas ka 19. sajandi keskpaiku. Rehetoa arhailises turvapostiga kerisahjus küpsetati leiba, ahjumüüril viheldi, sügisel kuivatati siin vilja. Rehe- e rihaaluses hoiti talviti hobust ja tööriistu-vankreid.
Kaheruumiline ait vilja jm toidu tarbeks pärit Mõisaääre-Jaagu talust Kelu külast Kirbla kihelkonnast. Ehitatud 1870. aastail, muuseumisse toodud 1973. a.
Vanatüübiline otsauksega riideait pärit Juhani talust Aude külast Nissi kihelkonnast. Ehitatud 19. sajandi 1. poolel, muuseumisse toodud 1964.
Laut, kus ühe katuse all lehmalaut, lambalaut ja sealaut, pärit Mäe talust Luiste külast Kullamaa kihelkonnast. Ehitatud 1870. aastatel, muuseumisse toodud 1960. a.
Suveköök pärineb Keedelaugu talust Ahtama külast Risti kihelkonnast. Ehitatud 1880. aastail, muuseumis koopia 1977. aastast. Köstriasemel valmistati seal aastaringselt perele toitu, keedeti seakartuleid, soojendati pesuvett, keedeti seepi jm.
Joonis
1 – rehielamu; 2 – riideait; 3 – ait; 4 – laut; 5 – suveköök
Kas teadsid?
- Rehetoa ahju nurgapostis on nähtud ka taevasammast ja arvatud, et selle all elas majahaldjas. Temaga tuli hästi läbi saada, talle toidust ja õllest veidi ohverdada. Siis oli lootust, et taluperel läheb hästi. Selline kaitsevaim arvati olevat igal hoonel.
- Talu nimi pärineb Põhjasõja-eelsest ajast, mil talus elasid Hageri kiriku köstrid.
- Külmal ajal kolis terve pere – vanaema, tütar ja tema 2 last – rehetuppa magama kuni muuseumisse toomiseni 1959. a.
- Köstriasemel keedeti-praeti õueköögis kuni korstnata rehemaja muuseumisse toomiseni.
- Pühapäeval oli Köstriasemel alati kambris valge lina laual, sest seda nõudis üks peretütar, kes ise ilusat käsitööd tegi.