Pärisorjuseaegse talu avaral õuel ei kasva muud kui paar kiduravõitu õunapuud õuenurgas. Õuel liiguvad ja toimetavad nii pererahvas kui koduloomad, mistõttu ei saa siia eriti midagi kasvama pannagi. Pealgi ei olnud talupojal mõisatöö ja oma pere elatamise kõrval selleks mahti, et suurem viljapuuaed rajada või lillepeenra eest hoolitseda. Küll on kõrvalhoonete vahel olemas kapsaaed, kust tuleb talupere tähtis toidulisa.
Meil on sellest saanud näidisaed, mitte tüüpiline talu peenramaa. Siin kasvavad koos erinevad põllu- ja aiakultuurid: teraviljad, kiutaimed, kartul ja köögiviljad. Näha saab nii vanimaid toidutaimi nagu oder, hernes, kapsas ja naeris, mida kasvatati taludes juba iidsetel aegadel, aga ka uuemaid nagu tomat , aeduba ja suvikõrvits, mis said koduaedade tavalisteks asukateks alles 20. sajandi jooksul. Näidisaia peenardel kasvavad ka tatar, tubakas, lina ja lääts, mida tänapäeval kohtab aedades ja põldudel harva.