Eesti puitmaju on 21. sajandil hakatud järjest enam tootma tehasetingimustel – ehitustegevus on liikunud platsilt kontrollitud tingimustega tehastesse. Eestist on saanud tänu meie ettevõtete kõrgele insenertehnilisele tasemele Euroopa suurim puitmajade eksportija. 2019. aastal muuseumisse püstitatud kaasaegne puitmaja on üks näide tuhandetest erisugustest hoonetest, mis on Eesti majatehastes valminud. Hoones töötab kompetentsikeskus, mille tegevus aitab puitmajade tootmise valdkonda kodumaal laiemalt teadvustada ja väärtustada.
„Eesti Vabariik 100“ programmi raames kinkisid puitmajatootjad koos rohkem kui 100 tarneahelapartneriga Eesti Vabaõhumuuseumile tänapäevase puitmaja. Museaalhoone tutvustab ühelt poolt uudset elu- ja töökeskkonda, kuid teisalt jutustab Eesti puitmajasektori edulugu. See on Eesti puitmajaklastri ja muuseumi ühise arutelu idee, mis sai alguse 10 aastat tagasi ning mis on realiseerunud eestvõtlike ettevõtete abil ühiskingitusena meile kõigile.
Kompetentsikeskus koosneb peamajast, mille esimesel korrusel asub puitmajasektori näituseruum, koosolekute tuba ja olmeruumid, teisel korrusel asuvad tööruumid. Õuealal paikneb saunaga väliõppepaviljon.
Elumaja ette on rajatud väike õitsvate aasalilledega rohulapike, mis meelitab kohale tolmeldajaid. Loe aianduse kohta pikemalt siit.
Kompleksi erilisus peitub kolme erineva puitehituse tehnoloogia kombinatsioonis. Peamaja koosneb paljude jaoks tuttavast puitkarkass konstruktsioonist ja liimitud ristkihtpuit paneelidest (CLT). Kusjuures, peamaja koosolekuruum ehitati valmismoodulina - moodul koosnes kohale toomisel nii seintest, akendest, siseviimistlusest kui ka vundamendist. Väliõppepaviljon on ehitatud aga naelutatud ristkihtpuidu (MHM) paneelidest.
Peamajas asub Eesti puitehitust tutvustav näituseruum, kus on esindatud Eestis enam levinud puitehituse tehnoloogiad: puitkarkass, CLT, MHM, käsitöö- ja masintoodetud palkmaja. Samuti leiab näituselt hulgaliselt statistikat, fakte ja Eesti puitmajatootjate referentse.
Näituseruumi rahastas Eesti Puitmajaliit ja Euroopa Regionaalarengu Fond.
Joonis
Kas teadsid?
- Üle 90% Eestis toodetud puitmajadest eksporditakse.
- Tänapäevaste puitkonstruktsiooni lahendustega on võimalik ehitada kõiki tüüpi hooneid – eramutest pilvelõhkujateni.
- Mets on Eesti süsinikupank – noored kasvavad puud seovad ühes ajaühikus endasse aktiivsemalt õhus olevat süsinikku. Seega on raieküps mets endasse talletanud suure koguse süsinikku, mis puitmaterjalina saab kõrgeima lisandväärtuse just puitmajade kaudu.
- Puitmajade süsiniku jalajälg on kordades väiksem kui samalaadse muu konstruktsiooniga hoonel (nt teras, betoon). Puitmaja rajamisega seotakse CO2 pikaks ajaks hoone konstruktsioonidesse.
- Ühepereelamus kasutatud puidu kogus kasvab Eesti metsas tagasi 1 minutiga.