Enne Esimest maailmasõda moes olnud juugendstiili esindas Eestis eriti ilmekalt tänu arhitekt Georg Hellatile eesti-läti linn Valga. Juugendist ei jäänud puutamata isegi väikesed alevid. Kas Valga mõjul (raudteeühendus!) või Riiast tulnud tuultest oli juugendiga nakatatud ka väike raudteeasula Mõisaküla. 20. sajandi algul väga hoogsalt arenenud alevis kerkis tollal maju nagu seeni pärast vihma. Kõrvuti raudteetaristuga kasvasid jõudsalt ka elukondlikud tegevusalad ja hoonestus.
1908 oli siin Adolf Richteri aadressiraamatu järgi 2 kivi- ja 100 puumaja, kus elas umbes 1200 inimest. Siin oli avatud võõrastemaja õllepoe ja numbritubadega. Oli oma arst dr. Adolf Schmemann, ämmaemand proua Blumenthal ja Ed. Lebedevi apteek. Tegutsesid eraldi poisslastekool ja tütarlastekool, oma vabatahtlik tuletõrjeselts ja Pärnu kooliseltsi osakond. Ärimehed Karl Kalzenau, Jaan Reigas, J. Espenberg, J. Kull, Piir kauplesid koloniaal- ja rauakauba ning muuga. K. Kalzenau pidas koos Albringiga ka pagariameti, tegutses kaks lihunikku (Luus ja Sark), aednik Lill, sepp Kross, kolm rätsepat (Kövart, Johanson ja Künapp), kolm kingseppa (Keridon, Krews ja Pajo) ning kolm tislerit (Lapp, Tomson ja Siitan) ning töötas Kapteini tuuleveski.
Mõisakülla ehitati enne Esimest maailmasõda paar silmapaistvat juugendstiilis elu-ärihoonet. Kesk tänaval asus alevi suurim, ainus kolmekordne, Mõisaküla Ühispanga maja, mille Kesk tänava poolne peafassaad oli väga sarnane Georg Hellati projekteeritud Valga Säde seltsimaja (1911) fassaadile.
Veelgi juugendlikum oli pangamajast varem ehitatud (1912) Läti päritolu ärimees Karl Kalzenaule kuulunud hoone aadressil Kesk tänav 1.
See sarnaneb kangesti G. Hellati projekti järgi Valgas Säde seltsimaja naabruses asuva äri- ja elumajaga (1909-1911) Vabaduse tänav 5 ning samal ajal ehitatud pangamajaga Aia tänav 18.
Kalzenau maja omapära väljendas asjaolu, et selle Kesk tänava poolne peafassaad ei olnud sirgejooneline, vaid keskelt kolmnurgana esiletungiv. Karl Hansu p. Kalcenau/Kalzenau [1] kivist majas oli esimesel korrusel poeruum, kaks kaubaladu ja trepikoda, teisel korrusel koridor, 5-toaline korter köögi, käsikambri ehk sahvriga ning 2 teenijatuba ja köök. Siis oli veel 1920. aastate alguses tehtud kivist juurdeehitus, mille alumisel korral oli poeruum ja üks tuba ja köök ning teisel korrusel 2 tuba, köök ja sahver. 1920 müüs siis juba Riias elav Kalzenau maja Aleksander Pääsukesele, kes hakkas siin pidama segakauplust. Silmapaistev ehitis hävis Teise maailmasõja ajal nagu 60 % Mõisaküla elumajadest ja 75 % tööstushooneist.
[1] Kalsnava (sks Kalzenau) oli vald Lätis Madona ligidal
Kirjutas Heiki Pärdi.