9. septembril 1919 kehtestas noor Eesti Vabariik senise 3-klassilise hariduse asemel kohustusliku 4-klassilise hariduse. Kui jätta kõrvale linnad ning maal sadakond suhteliselt suurt ja uuemat ministeeriumikooli hoonet, olid omavalitsustes kasutusel vanad vallakooli hooned, millest lausa kolmandik oli ehitatud enne 1875. aastat. Lõviosa nendest koolimajadest olid lootusetult amortiseerunud ning enamasti vaid ühe klassiruumiga, kuhu neljanda lisaklassi paigutamine oli äärmiselt keeruline.

Ruumikitsikust aitas ajutiselt lahendada koolimajade kõrvalruumide ümberehitamine uuteks klassitubadeks, samuti ligi 200 algkooli paigutamine maareformiga võõrandatud mõisahoonetesse. Samas olid ka enamus mõisahäärbereid kaunis vanad ning need polnud ehitatud kooli vajadusi silmas pidades, mistõttu puudusid seal jalutusruumid, klosetid, pesemisruumid jne.

Arvestades karjuvat vajadust uute ja ajakohaste koolihoonete järele, kuulutas haridusministeerium 1921. aastal välja rahvusvahelise arhitektuurikonkursi. Võistlusele laekus neljas kategoorias kokku 68 projekti, mille seas oli üllatavalt palju välismaa arhitektide töid.

Kahe klassikomplektiga koolimajade seas sai teise auhinna Soome arhitektibüroo Borg, Sirén ja Åberg. Arhitektibüroo asutajateks olid 1918. aastal arhitektid Kaarlo Borg, Johan Sigfried Sirén ning Urho Åberg, kelle loominguna on valminud Soomes palju tuntuid hooneid. Piisab vaid mainida, et nimetatud büroo võidutöö alusel on ehitatud Soome parlamendihoone Etuskuntatalo.


1921. aasta arhitektuurikonkursi võidutööde alusel ehitati Eestis kümmekond koolimaja. 4. mail 1923 otsustas Viimsi vallanõukogu, et koolimaja projektiks valitakse 1921. aastal haridusministeeriumi poolt korraldatud arhitektuurivõistlusel kahe klassikomplektiga koolimajade kategoorias teise auhinna saanud töö № 2, mille autoriks oli Soome arhitektibüroo Borg, Siren ja Åberg. 

Arhitektuuribüroo Borg, Sirén ja Åberg 1921. aasta arhitektuurikonkursil auhinnatud koolimaja eestvaade. Rahvusarhiiv


Kuna peagi selgus, et tulevikus vajatakse rohkem klassiruume kui valitud töös ette nähtud kolm, lasti Harjumaa maainseneril koostada uus projekt. Arhitekt Karl Treumann (alates 1940 Karl Tarvas) valmistaski 1924. aastal uue projekti, mille ruumijaotus erineb täielikult 1921. aasta konkursil auhinnatud projektist. 


Arhitekt Karl Treumanni 1924. aasta koolimaja projekti eestvaade. Tallinna Linnaarhiiv


Samas koolimaja välisilme lähtub vaieldamatult arhitektibüroo Borg, Siren ja Åberg võidutööst. Viimsi koolimaja on teadaolevalt ainus Eestis, mis on ehitatud Soome kuulsate arhitektide projekti eeskujul.


Viimsi koolimaja 1930. aasta paiku. Tallinna Linnaarhiiv

Koolimajale pandi nurgakivi 17. mail 1925 ning hoone pühitseti 1926. aasta jõulude ajal. 1927 lõpetati teise korruse sisetööd, 1929 sai maja välisvoodri. Viimsi kool töötas siin 1981. aastani ning alates 2003. aastast paikneb hoones Rannarahva Muuseum.


Endine Viimsi koolimaja 2015. aastal. Foto Hanno Talving

 


Koostas Hanno Talving.