9. septembril 1919 kehtestas
noor Eesti Vabariik senise 3-klassilise hariduse asemel kohustusliku
4-klassilise hariduse. Kui jätta kõrvale linnad ning maal sadakond suhteliselt suurt
ja uuemat ministeeriumikooli hoonet, olid omavalitsustes kasutusel vanad
vallakooli hooned, millest lausa kolmandik oli ehitatud enne 1875. aastat. Lõviosa
nendest koolimajadest olid lootusetult amortiseerunud ning enamasti vaid ühe
klassiruumiga, kuhu neljanda lisaklassi paigutamine oli äärmiselt keeruline.
Ruumikitsikust aitas
ajutiselt lahendada koolimajade kõrvalruumide ümberehitamine uuteks
klassitubadeks, samuti ligi 200 algkooli paigutamine maareformiga võõrandatud
mõisahoonetesse. Samas olid ka enamus mõisahäärbereid kaunis vanad ning need
polnud ehitatud kooli vajadusi silmas pidades, mistõttu puudusid seal jalutusruumid,
klosetid, pesemisruumid jne.
Arvestades karjuvat
vajadust uute ja ajakohaste koolihoonete järele, kuulutas haridusministeerium
1921. aastal välja rahvusvahelise arhitektuurikonkursi. Võistlusele laekus neljas
kategoorias kokku 68 projekti, mille seas oli üllatavalt palju välismaa
arhitektide töid.
Kahe klassikomplektiga koolimajade seas sai teise auhinna Soome arhitektibüroo Borg, Sirén ja Åberg. Arhitektibüroo asutajateks olid 1918. aastal arhitektid Kaarlo Borg, Johan Sigfried Sirén ning Urho Åberg, kelle loominguna on valminud Soomes palju tuntuid hooneid. Piisab vaid mainida, et nimetatud büroo võidutöö alusel on ehitatud Soome parlamendihoone Etuskuntatalo.
1921. aasta
arhitektuurikonkursi võidutööde alusel ehitati Eestis kümmekond koolimaja. 4.
mail 1923 otsustas Viimsi vallanõukogu, et koolimaja projektiks valitakse 1921.
aastal haridusministeeriumi poolt korraldatud arhitektuurivõistlusel kahe
klassikomplektiga koolimajade kategoorias teise auhinna saanud töö № 2, mille
autoriks oli Soome arhitektibüroo Borg, Siren ja Åberg.
Kuna peagi selgus, et tulevikus vajatakse rohkem klassiruume kui valitud töös ette nähtud kolm, lasti Harjumaa maainseneril koostada uus projekt. Arhitekt Karl Treumann (alates 1940 Karl Tarvas) valmistaski 1924. aastal uue projekti, mille ruumijaotus erineb täielikult 1921. aasta konkursil auhinnatud projektist.
Samas koolimaja välisilme lähtub vaieldamatult arhitektibüroo Borg, Siren ja Åberg võidutööst. Viimsi koolimaja on teadaolevalt ainus Eestis, mis on ehitatud Soome kuulsate arhitektide projekti eeskujul.
Viimsi koolimaja 1930. aasta paiku. Tallinna Linnaarhiiv
Koolimajale pandi nurgakivi 17. mail 1925 ning hoone pühitseti 1926. aasta jõulude ajal. 1927 lõpetati teise korruse sisetööd, 1929 sai maja välisvoodri. Viimsi kool töötas siin 1981. aastani ning alates 2003. aastast paikneb hoones Rannarahva Muuseum.
Endine Viimsi koolimaja 2015. aastal. Foto Hanno Talving
Koostas Hanno Talving.