27.11.25
Uus näitus! Põhjamaiste peremajade tulek Eestisse 1960. aastail
Valminud on järg eelmisele, 1940. ja 1950. aastate individuaalelamute tüüpprojekte tutvustavale näitusele. Seekord on näituse autorid Alois Andreas Põdra ja Heiki Pärdi teemaks võtnud 1960. aastad, mil Eestis hakkasid levima Põhjamaadest imporditud uued modernistlikud arhitektuurivõtted. Kui näituseseeria eelnev osa esindas suurt osa nõukogudeaegsest eramufondist, siis käesolev osa tutvustab väiksema levikuga, kuid siiski tähelepanuväärset perioodi Eesti eramuarhitektuuris.
Loe lähemalt
21.10.25
Punaseks värvitud katuste aegu...
Meie vanemate ehitiste puhul on traditsiooniliselt katuste katmiseks kasutatud enamasti õlge ja roogu või puitu, harvemini põletatud savikive. 1920-1930. aastatel hakkasid levima valatud betoonkividest ja tsinkplekist katused. Ka Eesti Vabaõhumuuseumis on kõik need katusetüübid esindatud. Puitkatustest on muuseumis ülekaalus laastukatused, lisaks on siin mõned laudkatused ning ainsana võib sindelkatust näha 2012. aastal külastajatele avatud Lau külapoe hoonel. 1914. aastal püstitatud pood oli alates 1930. aastate lõpust vooderdatud rootsipunase püstlaudisega ning 2025. aasta sügisel võõbati rootsi muldvärviga punaseks ka hoone katus.
Loe lähemalt
21.08.25
Uued väikevormid Eesti Vabaõhumuuseumis
2025. aasta suveperioodil täienes Eesti Vabaõhumuuseumi ekspositsioon mitme uue väikevormiga: Lau külapoe kuulutused, Kuie kooli silt ning kilomeetri- ja verstapost.Täiendused rikastavad olemasolevat ekspositsiooni ja annavad paremini pildi sellest, kuidas maal edastati teateid, tähistati avalikke hooneid ning reisides orienteeruti ja vahemaid hinnati. Uuenduste aluseks on muuseumi teaduri Hanno Talvingu põhjalik uurimistöö, mille kokkuvõtet saab artiklist lugeda.
Loe lähemalt
29.11.24
Loe lähemalt
Uus näitus! Individuaalelamute tüüpprojektid 1940. ja 1950. aastail
Tüüpprojektide järgi püstitati 1940. ja 1950. aastail ligikaudu 35 000 eramut. Uus näitus, "Staliniaegsed ja -järgsed peremajad Eestis. 1940-1950. aastate tüüpprojektid", on loodud mõttega tähelepanu juhtida nende majade esialgsele arhitektuurile. Näituse autorid kutsuvad üles mõtlema, kas meie ehituspärandi hulka võiks kuuluda ka selline "tavaline ja igav" arhitektuur.
17.06.24
Igaküla suurkao Muhus
Üks Eesti kuulsamaid kaeve on olnud Muhu Igaküla suurkaev ehk muhu keeles suurkao. Selle suurejoonelise veevõtukoha tõi avalikkuse ette tuntud päevapiltnik Johannes Pääsuke aastal 1913.
Loe lähemalt
27.05.24
Eestisse armunud… – KARL TIHASE 110
Sel kevadel möödub 110 aastat Siberis sündinud kirgliku eesti taluarhitektuuri uurija, arhitekt Karl Tihase sünnist. Eesti Vabaõhumuuseumi jaoks on see oluline tähtpäev, sest tegemist on ühe muuseumi rajajaga, kelle tehtule toetutakse nii teadustöös kui ka ehituspraktikas siiamaani.
Loe lähemalt
27.10.23
Uuring: Maapiirkonna eramuomanike renoveerimisvõimekus ja -valmidus
Eesti Vabaõhumuuseum uuris küsitluse kaudu maapiirkonna eramuomanike renoveerimisvõimekust- ja valmidust. Enneolematu suunitluse ja ulatusega uuring viidi Kantar Emori poolt läbi 2023. aasta suvel.
Loe lähemalt