Ajaveeb

04.06.26

Ühe kadunud küla lugu. Petserimaa kalurite ümberasumine teise ilma otsa

1929. aastal loodi Eestis asunduskomisjon, mille juhtimisel asuti riigireservmaadele uudisasundusi rajama. 1920. aastate lõpus tuli valitsusel lahendada aga ka erakorralisi olukordi, mille peamiseks põhjuseks olid Eesti Vabariigi koosseisu läinud Petserimaad 1928. ja 1929. aastal tabanud äärmuslikest ilmastikuoludest tingitud üleujutused. Esimesena alustati riigi ettevõtmisel Leetse-Pallaste rajamist. 1927.–29. aastal toodi 14 perekonda Petserimaalt Kulje vallast Suure-Seltsõ külast esialgu Paldiskisse. Tegu oli kaluritega, mistõttu otsustati rajada väikesed 2–7 ha kalurikohad. Hoonestamisel kasutati kahte erinevas mahus hoone projekti, mille vahel asunikud võisid ise valida.

Loe lähemalt

11.11.25

Ühe erilise maja lugu: Puka taluhäärber Hallistes

Selle suurejoonelise Mulgi taluhäärberi uuem ajalugu on kirev nagu enamusel Eesti parematel taludel ikka. Õnneks on sellel läinud kokkuvõttes paremini kui paljudel saatusekaaslastel. See on Eesti taluhäärbereist üks kõige silmapaistvamaid ning pretensioonikamaid – kahekordse suure hoone on kohaliku pärimise järgi 1900. aastail ehitanud läti ehitusmeistrid.

Loe lähemalt

07.10.25

Ühe erilise (tüüp)maja lugu: Silikaltsiidist eksperimentaalseeria 66-21

Uurimis- ja katsetööd silikaltsiidi toomiseks algasid 1948. aastal Tallinna silikaattelliste tehases Kvarts. Silikaltsiit võinuks jääda lühikeseks peatükiks Eesti ehitustööstuse ajaloos kui polnuks kolhoosides algamas ulatuslikku industriaalse ehitustegevuse arendamist ja ehitusmahtude kasvatamist. Pärimuse järgi oli just seeria 66-21 (1966) üks esimesi kolhoosidele suunatud individuaalelamu tüüpprojekte, mille püstitamiseks oli mõeldud rakendada industriaalseid betoonelemente. Silikaltsiidi kasutus individuaalelamute püstitamiseks levis üle Eesti ja püsis nõukogude aja lõpuni. Selle tulemusena leiab tänaseni paljudest Eestimaa nurkadest hõlpsasti äratuntavaid silikaltsiidist ühepereelamuid.

Loe lähemalt

02.05.25

Ühe erilise maja lugu: Rasina kirik

Rasina kiriku avamisele endises magasiaidas eelnes pikk ja raske teekond. Kulus enam kui 10 aastat, et vastasseisud ületada ja endisest magasiaidast saaks pühakoda. Rasina kiriku õnnistamisel 27. septembril 1931 viibisid kohal Riigivanem Konstantin Päts ja vaimulikkonna kõrged esindajad. Kokku oli tulnud ligi 2000 pealine rahvamurd, kellest teenistusele kirikusse mahtus vaevalt kolmandik.

Loe lähemalt

04.04.25

Ühe erilise maja lugu: Kingvõtikse talu elumaja

Üks kõige suurepärasemaid ja ka erandlikumaid näiteid peipsivene müürimeistrite tööst Eesti taluarhitektuuri alal on Virumaal Sämi-Tagakülas asuva Kingvõtikse talu elumaja. Hoone saamislugugi on eripärane: siia koduväiks tulnud Avinurme mees oli perepärimuse järgi soovinud, et talu uus elumaja meenutaks talle kodukanti. Nõnda kujuneski mõte, et uus elamu võiks stiililt ja materjali poolest meelde tuletada Avinurme kirikut.

Loe lähemalt

14.03.25

Ühe erilise maja lugu: Kibuvitsa talu

Eesti Vabaõhumuuseum ei ole rajatud tühjale maalapile Kakumäe poolsaarel. Muuseumi territoorium ei hõlma mitte ainult kunagisi Rocca al Mare suvemõisa alasid, vaid ka 1930. aastate teisel poolel rajatud Õismäe sooasunduse maid. Viimases asus üks tõeliselt silmatorkav modernne arhitektuuripärl – Tallinna linnaarhitekti Herbert Johansoni „nädala-lõpu-elamu“. Johansoni tunti kui funktsionalismi "maaletoojat" Eestis ja ka enda jaoks rajatud taluhoonete juures kasutas ta samu võtteid. Suvemajaks ehitatud hoone oli koguni niivõrd silmapaistev ja unikaalne, et esindas Eestit 1939. aasta Helsingi messihallis toimunud Põhjamaade elamunäitusel.

Loe lähemalt

12.02.25

Ühe erilise maja lugu: Tori seltsimaja

1799. aastal käskis Vene tsaar Paul I üle kogu impeeriumi rajada mõisatesse magasiaidad, et vältida näljahädasid. Kuid sajand hiljem olid need kivist laenuviljaaidad muutumas kasutuks, sest raudteed ja kartulikasvatus vähendasid vilja tagavara vajadust. Tori vald lahendas ootamatult tühjaks jäänud hoone küsimuse nutikalt: 1905. aastal avati endine magasiait elava seltsimajana. See andis eeskuju ka teistele Eesti seltsidele, millest paljud ehitasid oma seltsimajad just endistesse magasiaitadesse.

Loe lähemalt

16.01.25

Ühe erilise maja lugu: Henno talu uhke häärber Kambjas ja selle saatus

Uues artiklis tutvustab Heiki Pärdi Henno taluhäärberit Kambjas. 1920. aastate algul peipsivenelaste artelli ehitatud Henno (Enno) talu esinduslik elumaja ning mõisapärane õuekujundus on kõike muud kui tavaline ühe Eesti talu jaoks.

Loe lähemalt

01.11.24

Ühe erilise maja lugu: suurejooneline Muhu-Suurevalla magasiait

Kuidas meie esivanemad näljaajal talvekuud üle elasid? Viljavarud, mis olid kaitstud magasiaitades, mängisid olulist rolli nende ellujäämises ja igapäevaelus. Novembrikuu erilise maja loos uurime, kuidas magasiaitade süsteem tekkis ja toimis ning vaatame ka tähelepanuväärset Muhu-Suurevalla magasiaita, mis on ainulaadne näide meie arhitektuuripärandist.

Loe lähemalt

07.10.24

Ühe erilise maja lugu: Kalzenau juugendlik maja Mõisakülas

Selle kuu erilise maja loos viib Heiki Pärdi lugeja juugendstiili radadele väikses Mõisaküla raudteeasulas. Kas Valga mõjul (raudteeühendus!) või Riiast tulnud tuultest oli juugendiga nakatatud ka väike raudteeasula Mõisaküla. 20. sajandi algul väga hoogsalt arenenud alevis kerkis tollal maju nagu seeni pärast vihma ja enne Esimest maailmasõda ehitati sinna ka paar silmapaistvat juugendstiilis elu-ärihoonet: Mõisaküla Ühispanga maja ja Karl Kalzenaule kuulunud hoone.

Loe lähemalt

05.09.24