Maaarhitektuur

Ajaveeb

Ühe erilise maja lugu: Kingvõtikse talu elumaja

Üks kõige suurepärasemaid ja kaerandlikumaid näiteid peipsivenemüürimeistrite tööst Eesti taluarhitektuurialal on Virumaal Sämi-Tagakülas asuva Kingvõtikse talu elumaja. Hoonesaamislugugi on eripärane: siia koduväiks tulnud Avinurme mees oli perepärimuse järgi soovinud, et talu uuselumaja meenutaks talle kodukanti. Nõnda kujuneski mõte, et uus elamu võiksstiililt ja materjali poolest meelde tuletada Avinurme kirikut.

Ühe erilise maja lugu: Kibuvitsa talu

EestiVabaõhumuuseum ei ole rajatud tühjale maalapile Kakumäe poolsaarel. Muuseumi territoorium ei hõlma mitte ainult kunagisiRocca al Mare suvemõisa alasid, vaid ka 1930. aastate teisel poolel rajatudÕismäe sooasunduse maid. Viimases asus üks tõeliselt silmatorkav modernne arhitektuuripärl – Tallinna linnaarhitekti Herbert Johansoni „nädala-lõpu-elamu“. Johansoni tunti kui funktsionalismi "maaletoojat" Eestis ja ka enda jaoks rajatud taluhoonete juures kasutas ta samu võtteid. Suvemajaks ehitatud hoone oli koguni niivõrd silmapaistev ja unikaalne, et esindas Eestit 1939. aasta Helsingi messihallis toimunud Põhjamaade elamunäitusel.

Ühe erilise maja lugu: Tori seltsimaja

1799. aastal käskis Vene tsaar Paul I üle kogu impeeriumi rajada mõisatesse magasiaidad, et vältida näljahädasid. Kuid sajand hiljem olid need kivist laenuviljaaidad muutumas kasutuks, sest raudteed ja kartulikasvatus vähendasid vilja tagavara vajadust. Tori vald lahendas ootamatult tühjaks jäänud hoone küsimuse nutikalt: 1905. aastal avati endine magasiait elava seltsimajana. See andis eeskuju ka teistele Eesti seltsidele, millest paljud ehitasid oma seltsimajad just endistesse magasiaitadesse.

Ühe erilise maja lugu: Henno talu uhke häärber Kambjas ja selle saatus

Uues artiklis tutvustab Heiki Pärdi Henno taluhäärberit Kambjas. 1920. aastate algul peipsivenelaste artelli ehitatud Henno (Enno) talu esinduslik elumaja ning mõisapärane õuekujundus on kõike muud kui tavaline ühe Eesti talu jaoks.

Ühe erilise maja lugu: Kalzenau juugendlik maja Mõisakülas

Selle kuu erilise maja loos viib Heiki Pärdi lugeja juugendstiili radadele väikses Mõisaküla raudteeasulas. Kas Valga mõjul (raudteeühendus!) või Riiast tulnud tuultest oli juugendiga nakatatud ka väike raudteeasula Mõisaküla. 20. sajandi algul väga hoogsalt arenenud alevis kerkis tollal maju nagu seeni pärast vihma ja enne Esimest maailmasõda ehitati sinna ka paar silmapaistvat juugendstiilis elu-ärihoonet: Mõisaküla Ühispanga maja ja Karl Kalzenaule kuulunud hoone.

Ühe erilise muuseumimaja lugu: Töökmani kõrts-restoran

Seoses muuseumi ekspositsiooni avamise 60. aastapäevaga käsitleme käesolevas erilise maja loos üht vähetuntud muuseumihoonet, mis jäi keeruliste olude sunnil küll lõpuni püstitamata, kuid sellest hoolimata suutis üsna märkamatult jäädvustuda muuseumi külastajate ja ka siinse piirkonna elanikke mällu.

Ühe erilise maja lugu: esinduslik Kõpu õigeusu kirik-koolimaja

Ühe katuse all paiknev õigeusu kirik ja koolimaja polnud Eestis päris tundmatu: näiteks paiknes taoline koosehitis Järva-Jaanis ja Obinitsas, kuid Kõpu oma oli neist vaieldamatult kõige esinduslikum ja multifunktsionaalsem.

Igaküla suurkao Muhus

Üks Eesti kuulsamaid kaeve on olnud Muhu Igaküla suurkaev ehk muhu keeles suurkao. Selle suurejoonelise veevõtukoha tõi avalikkuse ette tuntud päevapiltnik Johannes Pääsuke aastal 1913.

Eestisse armunud… – KARL TIHASE 110

Sel kevadel möödub 110 aastat Siberis sündinud kirgliku eesti taluarhitektuuri uurija, arhitekt Karl Tihase sünnist. Eesti Vabaõhumuuseumi jaoks on see oluline tähtpäev, sest tegemist on ühe muuseumi rajajaga, kelle tehtule toetutakse nii teadustöös kui ka ehituspraktikas siiamaani.

Kõrgub sarikatel haljas pärg. Sarikapärja traditsiooni ajaloost

Tõenäoliselt on enamik meist näinud, kuidas sarikate alla jõudnud hoonet ehib okstest pärg. Hanno Talving kirjutab sarikapärja ja sarikaliikude elujõulise traditsiooni ajaloost ja eri maade kombestikust.

Ühe erilise maja lugu: Rocca Al Mare Hagemeistri suvila

Eesti Vabaõhumuuseumi südames asuv Hagemeistri suvila sai 2024. aastal uue kuue ja nüüdsest asuvad selles 19. sajandist pärit hoones muuhulgas ka EVMi maaarhitektuuri keskuse tööruumid.

Ühe erilise maja lugu: ainulaadne Saku kogukonnamaja

Eesti Vabaõhumuuseumi teadur Hanno Talving kirjutab Saku kogukonnamaja keerukast saamise loost ja mitmest näost. Vaevaliselt valminud hoones on aastate jooksul asunud kooli-, rahva- ja vallamaja, tehes selle Eestis ainulaadseks.

Ühe erilise maja lugu: suursugune Ärma talu elumaja

Eesti taluelamute hulgas oli üks kõige esinduslikumaid ja suursugusemaid Raikkülas Raela külas asunud Ärma häärber. Maja muudab eriliseks asjaolu, et see silmapaistva arhitektuuriga hoone rajati majanduslikult suhteliselt keskmisel järjel olnud Lõuna-Harjumaa külasse.

Ühe erilise (tüüp)maja lugu: esimesed EKE Tared

Käesoleva erilise maja loo puhul kiikame ühte mõnevõrra hilisemasse, kuid siiski huvitavasse perioodi Eesti maaarhitektuuri arenguloos, mil hakati esmakordselt katsetama puidust ruumelementide kasutamist üksikelamute püstitamiseks.

Narva-Jõesuu – tsaariaegne superkuurort, kus tasuta polnud midagi

Narva-Jõesuust ehk tollase nimega Hungerburgist sai XIX sajandi viimasel veerandil üks Eesti suurimaid ja kuulsamaid kuurorte, kuhu kerkisid krahvide, parunite, kaupmeeste ja töösturite erilise väljanägemisega villad.

Ühe erilise maja lugu: Metsapoole koolimaja

1930. aasta veebruaris kuulutas Haridusministeerium välja arhitektuurikonkursi ajakohaste koolimajade projektide saamiseks. Eri põhjustel peetakse seda konkurssi läbikukkunuks, kuid sellele vaatamata ehitati konkursil auhinnatud kavandite alusel siiski kümmekond koolimaja. Populaarseimaks osutus Eesti Põllumeeste Keskseltsi ehitustalituse projekt „Valgus II“ tüüp IV, mis nägi ette U-kujulise põhiplaaniga murtud katusega puithoonet. Selle projekti järgi valmis ka Metsapoole algkool Pärnumaal, mis tegutseb tänase päevani.

Ühe erilise maja lugu: Viimsi koolimaja

Viimsi koolimaja on ainus teadaolev Eestis, mis on rajatud kuulsa Soome arhitektibüroo Borg, Sirén ja Åberg projekti eeskujul. Viimsi koolimaja nurgakivi pandi 17. mail 1925, hoone valmis jõuludeks 1926 ning ehitustööd lõpetati lõplikult 1929. aastal. Kool tegutses hoones 1981. aastani ning alates 2003. aastast asub seal Rannarahva Muuseum.

Ühe erilise maja lugu: Vana-Kuuste vallamaja

Tõenäoliselt on ainult üksikud hoonetüübid, mille puhul saab raudselt öelda, et see on omasuguste hulgas kõige esimene ehitis. Pole ju võimalik enam kindlaks teha, milline on Eesti esimene ehk vanim mõisahoone, koolimaja või kirik. Erandiks on siin vallamajad, mille puhul on see täpselt teada. Eesti esimene kohtu- ja vallamaja ehitati 1863 mõisa majandusõue Vana-Kuuste vallakirjutaja ja ühtlasi mõisavalitseja Georg Simoni ettepanekul.