Koguteos „Seto rahvarõivad“ on Seto Käsitüü Kogo eestvedamisel 2023. a valminud põhjalik monograafia, mille loomisesse olid kaasatud ajaloolased, etnoloogid ja folkloristid Eesti erinevatest muuseumidest, aga ka käsitööõpetajad ja kohalikud käsitöömeistrid. Raamatu koostamiseks töötati üksipulgi läbi seto aines paljude muuseumide kogudes. Eelretsenseeritud artiklite kaudu saab lisaks rõivastele ülevaate ka seto kultuurist ja pärimusest. Mõned teemad, nagu eriotstarbeline rõivastus, laste rõivad, rõivad pärimuses, jalanõud ja kasukad või seto aines moeloomingus, leiavad käsitlemist esmakordselt.
Raamatu autoriteks on nelja muuseumi, Eesti Vabaõhumuuseumi, Eesti Rahva Muuseumi, Setomaa Muuseumide ja Eesti Kirjandusmuuseumi teadurid, koguhoidjad jt spetsialistid. Mahukal, 624-leheküljelisel teosel on kokku 20 autorit, neist 8 on muuseumitöötajad, kelle pikaajalise ja põhjaliku uurimistöö tulemus on märkimisväärne, moodustades teose peatükkide kogumahust enam kui kaks kolmandikku. Oluline on ka muuseumitöötajast ja etnoloogist toimetaja mahukas töö teose sisulisel toimetamisel ja peatükkide ühtlustamisel, mis teeb selle hõlpsasti loetavaks.
Raamatut on võimalik osta muuseumi e-poest.
Mahukal, 614-leheküljelisel teosel on kokku 20 autorit, kellest kaheksa on muuseumitöötajad. Samas moodustab nende pikaajalise ja põhjaliku uurimistöö tulemus kaalukast teosest enam kui kaks kolmandikku – s.t teose 34 artiklist 22 on muuseumitöötaja koostatud. Koguteose valmimisse olid kaasatud Eesti Vabaõhumuuseumi, Eesti Rahva Muuseumi, Setomaa Muuseumide ja Eesti Kirjandusmuuseumi teadurid, koguhoidjad jt spetsialistid. Oluline on ka muuseumitöötajast ja etnoloogist toimetaja mahukas töö teose sisulisel toimetamisel ja peatükkide ühtlustamisel, mis teeb selle hõlpsasti loetavaks. Raamatu koostamiseks vajaliku materjali kogumisest kuni selle trükki minekuni kulus kokku kuus aastat. Seejuures on märkimisväärne Seto Käsitüü Kogo poolt suunatud koostöö autorite ja kohaliku kogukonnaga. Viidi läbi vastastikuseid õppusi ja teemapäevi Setomaa eri paigus ning tutvuti nii Eesti muuseumides kui ka Pihkva muuseumis leiduva seto ainesega, korraldati erakogudes olevate esemete pildistamist jms.
Põhjalikule allikabaasile tuginev teos koondab endas huvitavat tekstilist ja pildilist materjali Eesti muuseumikogudes (ERM, Setomaa Muuseumid, EVM jt) ja erakogudes leiduvatest seto päritolu riideesemetest ja jalanõudest. Laialdast kasutamist leiavad ERMi, Setomaa Muuseumide, Eesti Kirjandusmuuseumi ja Eesti Rahvaluule Arhiivi ning Eesti Keele Instituudi käsikirjalised teatmekogud, aga ka Eesti Rahvusarhiivi fondid ning trükised ja perioodika. Uudset teadmist on saadud intervjuudest seto kogukonna esindajatega ja erakogudes olevatest esemetest.
Suurteose illustreerimiseks on kasutatud rohkelt muuseumifotosid, sh Soome Rahvusmuuseumi kogust, aga ka haruldasi jäädvustusi erakogudest. Kokku on teoses üle 700 ajaloolise ja tänapäevase foto ning esemepildistuse. Kõik need muudavad raamatu mitte üksnes informatiivseks, vaid ka kauniks. Täpne viitamine muuseumikogudes olevatele esemetele teeb lihtsamaks nende leidmise MuIS andmebaasist. Iga peatüki lõpus on ingliskeelne lühikokkuvõte, mis teeb raamatu huvitavaks ka võõrkeelsele lugejale. Mahukas raamat annab teadmisi ühe ajaloolise piirkonna rahvarõivaste kandmisest ja valmistamisest, viimast hõlbustab rõivaste lõikejooniste lisamine.
Teose „Seto rahvarõivad“ ilmumine on leidnud laia kõlapinda – näib, et taolise põhjaliku ja teaberikka teose järele valitses pikka aega nõudmine nii seto kogukonnas kui ka Eesti erialaringkondades ja laiemas kultuuriavalikkuseski. Hinnata tuleb sedagi, et materjali kogumise protsessi kaasati kogukonna liikmeid, eakaid pärimust hästi tundvaid seto käsitöölisi ning Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõude ja vilistlasi. Üheskoos läbi viidud rahvarõiva teemapäevad on avardanud teadmisi seto rahvakultuurist laiemaltki. Teose idee algatajaks ja selle väljaandjaks on Setomaa käsitöölisi koondav Seto Käsitüü Kogo. Tihe sisuline koostöö toimus Seto Instituudiga. Väljaande ilmumisele aitasid kaasa Euroopa Regionaalarengu Fond, Eesti Kultuurkapital, Rahvakultuuri Keskuse Setomaa riiklik programm ja Setomaa Edendüsfond. Oleks tore, kui paljude osapoolte – kohaliku kogukonna, käsitöömeistrite ja -õppejõudude, pärandtehnoloogide, ajaloolaste, etnoloogide ja muuseumitöötajate – koostöös sündinud uurimus leiaks tunnustust ka teadustrükisena.