Eesti Vabaõhumuuseum on oma tegevustesse kaasanud vabatahtlikke alates 1990. aastatest,
kui muuseumi üritustel hakati kujutama nn elavat ajalugu ehk ajastukohast rollimängu, mis
elavdab muuseumi hooneid. Esialgsest näitlemishuvi ja -oskustega sõpruskonnast on aastate
jooksul kasvanud 25-liikmeline püsivabatahtlike ring, kelle erisugused huvid leiavad
rakendust mitmes muuseumi valdkonnas.
Muuseum kaasab vabatahtlikke oma tegevustesse, et viia teadmisi muuseumi toimimise
kohta kogukonnani; anda muuseumivälistele inimestele võimalus muuseumisse panustada
oma teadmiste, oskuste ja ajaga; võtta ette tegevusi, mis kollektiivile üksi käiksid üle jõu;
kasvatada muuseumi saadikuid, kes kannaksid edasi muuseumi missiooni oma sõpradele,
tuttavatele, kolleegidele. Püsivad ja usalduslikud suhted muuseumi ja vabatahtlike vahel on
ka kasvulava tulevastele töötajatele. Endistest vabatahtlikest on saanud nii perenaised,
elavdajad, tunnijuhid kui ka muuseumi juhataja. Praeguses kollektiivis töötab kümmekond
endist vabatahtlikku.
Alates 2017. aastast, mil vabatahtlike koordineerimine sai ühe ametikoha vastutuseks, on
vabatahtlike kaasamist muuseumis süsteemselt arendatud, püüdes leida tasakaal vabatahtlike
panuse ja motiveerimise vahel. Kogukonnatunde kasvatamiseks ja muuseumiga soojade
suhete hoidmiseks on vabatahtlikele korraldatud infopäevi, koolitusi, loodud
motivatsioonipakett. Püsivabatahtlikke kutsutakse koos kollektiiviga ka muuseumi
ühisüritustele ja väljasõitudele. Muuseum soovib, et vabatahtlikud tunneksid end muuseumis
oodatuna, tahaksid tagasi tulla ja saaksid muuseumi võimaluste piirides tegeleda just sellega,
mis neid kõige rohkem huvitab.
Vabatahtlikud jõuavad muuseumisse eri viisidel, seega on ka vabatahtlike profiil üsna kirju.
Muuseumiga võetakse ühendust vastuseks nii avalikele kui ka suunatud üleskutsetele
vabatahtlikuks tulla, leitakse vabatahtliku tegevuse info muuseumi kodulehelt, käiakse
muuseumi üritustel ning saadakse elamus, mis tekitab soovi vabatahtlikuks hakata, või
tullakse tänu ühiseid huvisid ja väärtuseid kandvate inimeste soovitusele. Muuseum on alates
2021. aastast vabatahtliku tegevuse koostööpartner ka Töötukassaga ning kevaditi-sügiseti
käivad organisatsioonid, eeskätt Swedbank, juba mitu aastat oma heategevuspäeva veetmas
just Eesti Vabaõhumuuseumis haljastustöid tehes.
Vabatahtlike tegevusala on aja jooksul laienenud. Tänu vabatahtlike panusele on muuseumi
külastajad saanud aastaid rõõmu tunda korras ja hooldatud muuseumi õuealast ning
suurejoonelistest avalikest üritustest. Süsteemne teavitustöö kolleegide hulgas on kasvatanud
muuseumitöötajate endi huvi vabatahtlike kaasamise vastu. Viimastel aastatel on
vabatahtlikke kaasatud ka haridusosakonnas lastelaagrite ning teiste haridusprogrammide ette
valmistamisse ja läbi viimisse. Muuseumi vabatahtlikud panustavad eesti kultuuripärandi
säilitamisse, käies kogude ja konserveerimise osakonnal abis museaale puhastamas,
museaalide kirjeldusi MuISi sisestamas ja ürituste järel rõivaid hooldamas ning aidates
ekspositsiooni osakonnal hooajaeelseid koristustöid teha. Aastal 2021 panustas 62
vabatahtlikku muuseumisse kollektiivselt 615 tundi ehk u 3,7 kuud täiskohaga töö aega,
2022. aastal aga panustas 189 vabatahtlikku 1299 tundi ehk 7,7 kuud tööaega.
Vabatahtlike kaasamine tõi Eesti Vabaõhumuuseumile
Eesti muuseumide aastaauhindadel kogukonna sõbra nominatsiooni.
Vabatahtlikud ise räägivad oma kogemuse kohta muuseumis järgmist:
„Mulle väga meeldis, et mul lubati tulla lapsega koos Kolhoosimaja ja territooriumi
koristama, sain tema ka kaasata nii koristustegevusele, kui ka saime tuttavaks Kolhoosimaja
eluga. Jõudsin ka laiendada oma silmaringi museaalide sisestamisel ja rõivaid parandada“
- Jekaterina
„Iga kord koju minnes tunnen, et olen jälle rikkam kui varem. Olen üles noppinud uusi
teadmisi. [- - -] Tegelikult on see koht, kuhu ma põgenen oma igapäeva elu eest! Siin saan
ma uhkustada oma samblarohelise krimpleenleidiga või saan arutada, kuidas keeta
punasesõstra tarretist. See on nagu kodus, maal vanaema juures, ümbritsetud väga armsatest
ja lähedastest inimestest. Akna tagant jalutab läbi kits ja pliidi alla tuld tehes ajab pisut
suitsu sisse. Kasvuhoones on valmis saanud tomatid ja pesu on hoovis kuivama riputatud.
See on sõnul seletamatu imemaailm.“
- Kerti
„Osalemine vabatahtlikuna Vabaõhumuuseumi üritustel on minu jaoks täis pakett
naudinguid! Mulle meeldib ajalugu, meeldib suhtlemine, meeldib lugusid jutustada, meeldib
rääkida võõrkeeli, meeldib kokkamine – kõike seda olengi saanud vabatahtlikuna EVMs teha.
Peamiselt olen tegutsenud vabatahtlikuna toidu valmistamisega seotud üritustel [- - -], aga
olen ka maalinud plakateid ja valmistanud ürituste loosiauhindu. Ootan neid sündmusi suure
põnevusega!
Siia on alati mõnus tulla. Vabaõhumuuseumi seltskond on nii tore! Tunnen end nende hulgas
täitsa omainimesena. Sageli toimuvad pärast suurüritusi muuseumirahva ja vabatahtlike
ühised ajaveetmised. Meeldivaks boonuseks on vabatahtlike meelespidamine, olgu selleks siis
vabapilet muuseumi või väike jõulukink.“
- Lea