Suvehooaeg vabaõhumuuseumis
23. aprill - 28. september iga päev
Tänasel päeval tundub üha vajalikum osata elada nii, nagu elasid meie esivanemad: loodussäästlikult, pere- ja kogukonnakeskselt, teadmisi põlvest põlve edasi andes, aastaringi ja päeva kulgemise rütme jälgides. Üha enam tõusevad au sisse vanad järeleproovitud oskused ja argitarkused, mis aitavad rasketel aegadel hakkama saada. Kasulik on teada, kuidas kasvatada taimi ja hoolitseda koduloomade ja -lindude eest, kuidas valmistada ja säilitada toitu, kuidas parandada rõivaid või teha midagi oma kätega, kuidas turgutada oma tervist. Endistest aegadest võib õppida ka seda, kuidas osata rõõmu tunda liikumisest ja lõbusatest mängudest ning elada kooskõlas ümbritseva loodusega.
Neid lihtsaid, meile sajandite tagant pärandatud oskusi ja teadmisi tahamegi sel suvel teie kõigiga jagada. Nii saame üheskoos midagi ära teha selleks, et meie elukeskkond oleks tervem ja et tunneksime end turvaliselt.
Tule muuseumisse, õpi ise ja õpeta oma lapsi märkama ja hoidma loodust, väärtustama vanu kombeid, lihtsamaid töid tegema, aga ka lähedaste seltsis jõudehetki pidama ja elust rõõmu tundma.
Enne muuseumisse tulekut osta e-pilet mugavalt muuseumi kodulehelt siit.
Vaata muuseumi kaarti siit.
Tegevused taludes iga päev
Sassi-Jaani
talu – aia- ja põllukultuurid
Sassi-Jaani talus välja pandud näitustel saab tutvust teha eestlaste sajanditetaguse taluarhitektuuri ja eluoluga. Põlluharimine ja taimekasvatus on meie esivanematele läbi aegade leiva lauale toonud ja riided selga andnud.
11.00, 13.00 ja 15.00 Küsi perenaiselt või peremehelt, mis on meie vanim leivavili. Miks öeldakse, et hernes ja uba on vaese mehe liha? Millal sai kartulist meie teine leib? Mis taimest saadi särgi- ja püksiriiet? Uuri, mis värvi on lina- ja tatrataime õied.
Leigarite kontserdid
1.06–31.08 Sassi-Jaani taluõuel igal laupäeval ja pühapäeval algusega kell 11.00.Elava muusika saatel sünnib pärimuslikest tantsudest, lauludest, mängudest ja pillimuusikast kaasahaarav külasimman. See on iga kord veidi erinev pidu, kus tantsudesse ja mängudesse kaasatakse ka külastajad.
Köstriaseme talu – küttepuude tegemine
Taluperes ei olnud töödest ja tegemistest kunagi puudu. Varavalgest videvikuni toimetati põllul, karja- või heinamaal, laudas ja rehe all, suveköögi juures või reheahju kõrval. Oskused omandati vanematelt ja vanavanematelt, kõigega tuli ise hakkama saada.
11.30, 13.30 ja 15.30 Küsi perenaiselt, millega vanasti ahju köeti,
kuidas puid ja hagu tehti ning tööriistad teravaks saadi. Uuri, millega nuge ja
kirveid teritati, proovi kahemehesaega saagimist ja haoraiumist.
Õuel siblib ringi kanapere. Küsi perenaiselt, miks on kukk kanadest uhkem, mida kanad söövad ja millal munevad.
Pulga talu – karjalapse mängud
Vana aja talulapsed lõid jõudumööda juba maast madalast kaasa põllu- ja heinatööl, aitasid aiamaal peenraid rohida, loomi karjatada ja talitada. Kõige selle juures jäi siiski aega ka lustimiseks ja toredateks mängudeks.
12.00, 14.00 ja 16.00 Küsi perenaiselt, mis on sulase leivakoti kaalumine või hobusemäng. Oled sa kunagi püüdnud looga alt läbi pugeda või puukarkudel käia? Uuri, millest on tehtud talulaste mänguasjad.
Hanede karjatamine oli üks esimesi talulaste töid. Küsi perenaiselt, milline on hanede iseloom ja kes on mardihani.
Pulga talu suitsusauna kütmine ja saunakommete tutvustamine 20.06, 18.07 ja 15.08 kell 12–17
Härjapea talu – tervislik toitumine
1930. aastate taluperenaine jõudis talitada loomad ja teha muud
talutööd, valmistada mitmekäigulisi õhtusööke ja peenemaid suupisteid. Seoses
kodu- ja toidukultuuri edenemisega pöörati sel ajal suurt tähelepanu
mitmekesisele ja tervislikule toidule. Sageli korraldati keedukursusi, kus
perenaistele õpetati, kuidas maitsvaid aedviljatoite ja hoidiseid valmistada.
12.30,
14.30 ja 16.30 Küsi perenaiselt, milliseid köögivilju ta aias
kasvatab ja milliseid toite neist valmistab. Miks ta ei soovita palju liha süüa
ja mida ta selle asemel lauale paneb? Vaata, millised aiasaadused on
sahvririiulitel purki pandud. Köögis saad mängida õpetlikku lauamängu.
Lauda juures näed jänesepuuri kahe koduküülikuga. Vaata nende tegemisi eemalt ja ära neid häiri.
Lau külapood
Siinne lai kaubavalik on külapoele omane. Poest leiab vajalikud majapidamisriistad vikatist ämbrini. Lisaks maitsvad kompvekid ja šokolaadid lastele, kaunid kangad, uhked lauanõud, seemned ja maitseained prouadele, head õlled ja peened veinid härradele!
Kuie kool – vana aja koolilaps
Kool nagu kool ikka – pikad pingid, lapsed ja klassi ees koolmeister või koolipreili. Erinevusi tänapäevaga on siiski õige mitu. Kooliaeg oli üsna lühike ja õppeaineid napilt, palju asju tuli pähe tuupida. Üldiselt meeldis lastele koolis käia, sest võrreldes koduste talutöödega tundus see nagu puhkus. Mõne kõvema peaga lapse jaoks võis koolipõli olla siiski tõeline kooliorjus.
11.30, 13.30 ja 15.30 Küsi perenaiselt, kuidas lapsed vanasti koolis käisid. Kuidas ja millega nad kirjutasid? Proovi, kas on lihtne sulest ilukirja välja võluda või krihvliga tahvlile kirjutada.
Sepa talu – villatööd
Lammas on üks põlisemaid koduloomi ja villased riided vajalik kehakate. Nii nagu linatööd nõudsid usinalt taluperelt palju oskusi ja aega, ei saanud ka villast lõnga ja kangast kerge vaevaga. Selleks kulus nädalaid ja kuid.
11.00,
13.00 ja 15.00 Küsi perenaiselt, mitu tööd tuleb ära teha
selleks, et lambavillast lõnga saada. Proovi ise kraasida, kedervarrega kedrata
ja lõngakera kerida. Kas tead, mida lammas peale villa meile veel annab?
Roosta talu – ravitsemine
200 aastat tagasi arstis talurahvas end peamiselt taimede ja
neljapäevase ravisaunaga. Ütleb ju vanasõnagi, et saun on vaese mehe tohter. Kui oli tegemist tõsisema tõvega,
käidi külatarga juures, kes oskas tulevikku vaadata, sõnu peale lugeda ja
kangemaid rohusegusid keeta.
12.00, 14.00 ja 16.00 Küsi perenaiselt, kuidas vanasti haigusi ravitseti. Miks pandi kuppu ja milleks kasutati kaane? Mis on soonetasumine? Millal ja milliseid ravimtaimi tasub talveks korjata ja kuidas neid säilitada?
Kolga talu
Kolga talu õuel avaneb tõeline talulapse maailm, kus saab kätt proovida erinevates talutöödes hobuse rakendamisest kartulite sorteerimiseni ning näha, kuidas lapsed talus elasid. Kolga raidas ootab kõiki näitus-tegevusala „Iga väike samm loeb“. Seal saab mängides selgeks, mida meil on oma esivanematelt keskkonna säästmisel õppida. Lauda juures võib kohata kalkuneid, kanu ja küülikuid. Küsi perenaiselt, kuidas nende eest hoolitseda.
Ettevaatust! Kolga talus võib olla nii põnev, et lapsed keelduvad sealt lahkumast! Karjamaal söövad rohtu lambad Juuli ja Maali. Palun ära neid ise toida!
Peipsivene maja – pärandtaimed ja kohalik toit
Vene vanausulised on üks huvitava ajaloo ning hästi hoitud traditsioonidega rahvakild. Nad on läbi sajandite olnud oskuslikud aedvilja kasvatajad. Peipsi äärest pärit sibul on üks meie tuntumaid pärandkultuure, mille sarnast mujal ei leia. Sibulat ja muid aiasaadusi kasvatasid vanausulised nii palju, et seda jagus oma pere toidulauale, aga ka kaugemale müüa.
12.00, 14.00 ja 16.00
Küsi perenaiselt, mis imeasi on peipsi sibul ja kuidas seda vanausuliste juures
kasvatatakse ja kasutatakse? Kuidas tehakse sigurijuurikast kohvi ja kuidas
samovar laulma saada? Proovi, kas sigurit on kerge jahvatada? Uuri, mida
vanausulised veel toiduks tarvitasid.
Peipsivene kitsed Pipi ja Juula on toredad ja temperamentsed tegelased, kellest kummalgi on oma iseloom, lemmiktoidud ning tujud. Kitsede hingeelu ja nende pidamise kohta võid peipsivene maja perenaise käest nii mõndagi huvitavat teada saada.
Setu talu – vanast uus
Setud on alati elanud „katõ ilma
veere pääl“ – pooleldi Venemaal, pooleldi Eestis. Nõnda on sajandite vältel
välja kujunenud üks väga omanäoline rahvakild, kelle keelest tavaeestlane sageli
arugi ei saa. Setumaa kehv ja liivakas pinnas ei toitnud ega katnud sealseid
asukaid alati hästi, mistõttu tuli säästlikult läbi ajada. Kõik kasutati lõpuni
ära ja midagi ei visatud niisama
minema.
12.30, 14.30 ja 16.30 Küsi perenaiselt, mis saab peetud särgisabast ja viledast sitspõllest. Proovi ise kangajääkidest või kasutatud riidematerjalist tore rätinukk meisterdada.
Setu talu on koduks muuseumi kass Vassole. Kui ta parajasti hiirejahil ei ole, siis armastab ta tares lesku peal põõnutada.
Kolhoosi korterelamu
1960. aastatel ehitatud laudatööliste kortermajas saad kiigata
maainimeste kodudesse 1960., 1970., 1990. ning 2010. aastatel. Kuidas kulges
argipäev ühiskorteris? Milline oli pereelu õitsval sotsialismiajal? Mis juhtus
maal pärast ühismajandite lagunemist? Kuidas on korraldatud igapäevaelu
tänastes kaugtöö tingimustes?
Keldriruumides saab kiire ülevaate Eesti maaelu arengust kolhooside
asutamisest tänapäevani. Väikese Ilmari maailm kutsub mängima ja laste
rõõmudest osa saama.
Igal laupäeval kell 12-15 saab kolhoosimajas osa pesupäeva toimetustest. Igal pühapäeval kell 12-15 valmistatakse siin süüa nõukogudeaegsete retseptide järgi.
Omal käel tutvumiseks:
Nuki talus näed pildikest ühe kehvikupere argipäevast, kes teenib elatist käsitööga. Terve pere ja väiksemad koduloomadki peavad mahtuma ühe katuse alla – kahte väikesesse kambrisse ja pisikesse laudaruumi.
Aarte talus saad osa põhjaranniku kaluripere elust. Soome sõpradelt ja ülemerereisidelt on kaasa toodud põnevat kraami, mida sisemaa taludes naljalt ei kohta.
Jüri-Jaagu talus avaneb pilt elu kõige rõõmurohkemast ja värvikirevamast sündmusest – pulmadest. Rehemajas ilutsevad Muhu rahvarõivais pulmalised, pruudikirst on kaunist käsitööst pungil, laud on lookas ning peomelu kostub õuegi. Riideaidas on kuulda ehaliste kudrutamist, kiviseintega kalaaaidas näed lustakat pulmafilmi.
Jüri-Jaagu rehemaja kõrval nosib süüa lambapere. Need on vastupidavad ja leplikud põlised eesti maalambad. Maalammas on väärt koduloom mitmel põhjusel – temalt saab piima, liha, villa ja kasukanahka. Suviti aitab ta muru pügada.
Jaagu talus satud Muhumaa popside peresse, kus tugev saare naine teeb lastekasvatamise kõrvalt äraelamiseks peenemaid õmblustöid. Mees, nagu ikka, on enamjaolt merel või mandril ulgutöödel.
Rusi talus näed, kuidas mitu peret ja hulk lapsi mahtus elama paari väikesesse kambrisse.
Rehetoas on näitus skulptor Juhan Raudsepast, kelle lapsepõlv möödus Rusi talus.
Vanas Sutlepa puukabelis saad aja maha võtta ja mõelda elu sügavamatele väärtusele. Rannarootsi vaimulikud laulud aitavad ette kujutada selle rahvakillu mõtteilma.
Kalma tuuliku esimesel korrusel näed fotosid Eesti tuuleveskitest.
Tehasemaja on kaasaegne keskkonnasõbralik puidust ühepereelamu, mis pole valminud käsitööna, vaid on toodetud tehases. Maja esimesel korrusel asuvas näituseruumis saab ülevaate tänapäevasest puitehitusest ja selle tehnoloogiatest. Tehasemaja on külastajatele avatud nädalavahetustel ja riigipühade ajal.
PANE TÄHELE!
Suvel tasub rohkem tähelepanu pöörata muuseumitalude lillepeenardele. Paljud lilled on saanud nimetahvlid, mille nurgas asuv QR-kood juhatab sind sinu nutiseadme abil taimede täpsemate kirjeldusteni.
Suvehooajal on muuseum avatud iga päev:
Muuseumi park ja Kolu kõrts 10–20.
Kassa ja muuseumi pood 10–19.
Talud, Kuie kool, Lau külapood ja Kolhoosi korterelamu 10–18.
Tehasemaja L–P ja riigipühadel 10–16.