Vastlapäev ja maaslenitsa

Eestlaste vastlapäev ja vene õigeusklike maaslenitsa on suurele paastule eelnevad pühad, mis langevad kalendris tänavu samale ajale. Seega saab korraga osa kahest rõõmurikkast tähtpäevast, mis on seotud talve lõpu ja kevade ootusega.

Vastlapäeva tuntakse eesti rahvakalendris sarnaselt küünlapäeva, paastumaarjapäeva ja kadripäevaga kui naiste püha, mil kehtis naiste tööde keeld ning neil oli voli pidutseda. Traditsiooniliselt on sel päeval tähtsal kohal liulaskmine, mis uskumuse järgi tagas hea linakasvu ja rikkuse, sest linakasvatus oli üks elatusallikatest. Maaslenitsat, mida õigeusklikud tähistavad vana kalendri järgi, tuntakse ka võinädala nime all. Enne pikka paastu söödi head-paremat ja nauditi talverõõme.