Teisipäeval, 14. veebruaril jagati Patendiametis auhindu 2022. aasta parimate kaubamärkide omanikele ja Eesti Vabaõhumuuseumi logomärk pälvis Patendivolinike Koja eripreemia. Muuseumi kaubamärgi puhul hinnati suurepäraseks selle visuaal, eristusvõimelisus turul ning asjakohast kaupade-teenuste loetelu.

Algatasime SA Eesti Vabaõhumuuseumi logo registreerimise kaubamärgina 2022. aasta teisel poolel, et meil oleks äritegevuses oma visuaalse identiteedi üle täielik kontroll. Esimene rõõmuhetk saabus juba detsembris, kui Patendiameti valmis muuseumi logomärgi kuukaubamärgiks.  

Patendiamet andis tänavu esimest korda välja aasta kaubamärgi tiitli, selleks et suurendada teadlikkust kaubamärgi registreerimise vajalikkusest ja tunnustamaks neid, kes oma kaubamärgi kaitsesse panustavad. Sündmuse kohta saate lisainfot lugeda Patendiameti kodulehel.

Eesti Vabaõhumuuseumi logomärgise registreerimisega tegeles muuseumi arendusdirektor Evelin Värk, kes tõi välja, et vabaõhumuuseumi jaoks on oluline, et meil oleks võimalus keelata teistel isikutel enda poolt registreeritud kaubamärgi või sellega sarnase tähise kasutamist ning anda teistele isikutele vajadusel luba oma kaubamärki teatud viisil kasutada litsentsitasu eest. Kaubamärgi registreerimisega tagasime endale kindlustunde, et kunagi hiljem ei saaks keegi teine, kes registreerib enda nimele sarnase kaubamärgi, nõuda meilt oma kaubamärgi kasutamise lõpetamist, kujunduse muutmist vms. Kaubamärgi registreerimine oli oodatust lihtsam ning Patendiameti toredad töötajad olid igati abiks.  


EESTI VABAÕHUMUUSEUMI LOGO LUGU
Eesti Vabaõhumuuseumi logo ehk kaubamärk valmis aastal 2017 koostöös reklaamiagentuuri AD Angels. Selle motiivi ajendiks sai lühend muuseumi nime esitähtedest EVM. Soovisime, et logos kasutatav kujund oleks justkui peremärk, mis tähistab kokkukuuluvust, ühtehoidmist ja kaitset ning ühendaks muuseumi erinevad üksused ühe katuse alla. Lisaks soovisime, et muuseumi logo oleks lihtne ja moderne ning et seda oleks hea kasutada meie toodete ja teenuste eristamiseks.  

Peremärki kasutasid eestlased juba 18. sajandil näiteks kalapüügiriistade, viljakottide, riideesemete, põllutööriistade jm märgistamiseks, et eristada endale kuuluvaid esemeid naabri omadest. Peremärkide kasutamine võis alguse saada ajal, kui hakati rajama külasid ja ühiselt põldu harima, karja kasvatama ja kala püüdma. Sellisel hetkel tekkis vajadus enda eraomandit märgistada ning selleks võetigi kasutusele igale perele ainuomane märk.