Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste 8. köide “Kadrina jaamast Rasina kirikuni. Artikleid maaarhitektuuri ajaloost” koondab vabaõhumuuseumi pikaaegse teaduri Hanno Talvingu kaks mahukat artiklit Kadrina raudteejaama ehitus-ja kultuuriloost ning hoonete taaskasutusest magasiaitade ja kõrtsihoonete näitel. Põhjaliku arhiivitöö najal avavad need artiklid ühiskondlike hoonete ajaloo küsimusi ja toovad välja üllatavaidki momente Eesti arhitektuuriloos.
Väljaande esimeses artiklis käsitleb Hanno Talving Kadrina raudteejaama ehitus- ja kultuurilugu aastatel 1870‒1917, mil jaam oli algul era-, hiljem riigiraudtee osa. Venemaa arhiivides leiduvate ja seni kasutamata dokumentide põhjal täpsustab Hanno Talving muu hulgas praeguse jaamahoone tegelikku ehitusaega ja seost Palmse mõisniku Alexander von der Pahleniga, kes oli üks Balti raudtee rajajaist, aga puudutab laiemalt ka teiste Balti raudtee Eesti ala jaamade ehitamise ja ümberehitamise küsimusi, täiendades sellega olulisel Eesti raudteeajaloo senist käsitlust.
Toimetiste teine artikkel pakub sissevaadet seni väheuuritud protsessi Eesti arhitektuuriloos. 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse ühiskondlike muudatuste mõjul minetasid magasiaidad ja kõrtsihooned oma otstarbe ning neile otsiti uut kasutust. Paksude kiviseintega akendeta magasiaitade ja kivist tallialustega kõrtsihoonete levinumaiks uueks kasutuseks oli nende muutmine seltsimajadeks, mis näitab toonase ühiskonna vajadusi. Magasiaitu ja kõrtsihooneid kohandati aga ka koolimajadeks, meiereideks, teemeistri majaks ja isegi sakraalhooneks. Artiklis käsitleb Hanno Talving lähemalt hoonete taaskasutamise iseloomulikumaid juhtumeid Eesti eri paigust, pakkudes nii huvitavat teavet ka kohaajaloost huvitatutele.
Artiklikogumiku esitlus leiab aset 5. oktoobril Raplamaal Kaiu Rahvamajas, kus toimub Vana maamaja päev, mis keskendub maaarhitektuurile tänapäevases võtmes. Täpsem info Facebookis.
Trükist saab soetada Eesti Vabaõhumuuseumi muuseumipoest.
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.