6. jaanuaril saab vabaõhumuuseumis osa üritusest Talsipühad ja talvised svjatkad, mil tähistame jõule vana kalendri järgi. Jõukatsumised, mängud, jõulutoidud, ennustused, kontsert ja kuum samovaritee – mida ühelt talviselt pidupäevalt veel tahta!
SVJATKAD
Enamus slaavlasi tähistavad jõule ka 6. ja 7. jaanuaril. Kogu talviste pühade periood – svjatkad – kestab kuni 19. jaanuarini ehk ristimise päevani. Sel ajavahemikul ei tehta tööd, vaid rõõmustatakse Kristuse sündimise üle. 6. jaanuari õhtul minnakse pühakotta, kus on pikk ja väga kaunis palvus. Kas kohe jõuluööl või pühadeperioodil on oodata külalisi, kes kristlike laulude saatel majast majja käivad ja rõõmusõnumit kuulutavad. “Hristoslaavitajad” kiidavad jumalat ja soovivad majarahvale kõike helget. Vastutasuks kostitatakse neid pühaderoogadega ja mõnikord antakse isegi raha.
JÕULUSANDID
Teada on, et vanasti käisid majast majja ka jõulusandid. Kamp karuks, nõiaks, kitseks mustlasmutiks või kukeks maskeeritud noori tegid kõva lärmi, kolkisid kõvasti akendele või aiateivastele ja palusid lauludega endid sisse lasta. Nad tegid pererahvale nalja, tantsisid, laulsid, küsisid mõistatusi ja kiitsid vastuvõtjaid. Peale seda nõudsid nad häälekalt endale andisid. Enamasti olevat käidud just nende majade akende taga kus teati elavat noori vallalisi tütarlapsi.
RÕÕMUKÜLLANE AEG
Svjatkate ajal pidavat ennustustulemused kõige õigemad olema ja nii viidi seltskondliku meelelahutusena läbi ka mitmesuguseid tulevikunägemise rituaale. Svjatkade aeg oli väga rõõmuküllane. Käidi uisutamas, hobusaaniga sõitmas, külastati üksteist ja mängiti mitmesuguseid mänge.
SVJATKAD
Enamus slaavlasi tähistavad jõule ka 6. ja 7. jaanuaril. Kogu talviste pühade periood – svjatkad – kestab kuni 19. jaanuarini ehk ristimise päevani. Sel ajavahemikul ei tehta tööd, vaid rõõmustatakse Kristuse sündimise üle. 6. jaanuari õhtul minnakse pühakotta, kus on pikk ja väga kaunis palvus. Kas kohe jõuluööl või pühadeperioodil on oodata külalisi, kes kristlike laulude saatel majast majja käivad ja rõõmusõnumit kuulutavad. “Hristoslaavitajad” kiidavad jumalat ja soovivad majarahvale kõike helget. Vastutasuks kostitatakse neid pühaderoogadega ja mõnikord antakse isegi raha.
JÕULUSANDID
Teada on, et vanasti käisid majast majja ka jõulusandid. Kamp karuks, nõiaks, kitseks mustlasmutiks või kukeks maskeeritud noori tegid kõva lärmi, kolkisid kõvasti akendele või aiateivastele ja palusid lauludega endid sisse lasta. Nad tegid pererahvale nalja, tantsisid, laulsid, küsisid mõistatusi ja kiitsid vastuvõtjaid. Peale seda nõudsid nad häälekalt endale andisid. Enamasti olevat käidud just nende majade akende taga kus teati elavat noori vallalisi tütarlapsi.
RÕÕMUKÜLLANE AEG
Svjatkate ajal pidavat ennustustulemused kõige õigemad olema ja nii viidi seltskondliku meelelahutusena läbi ka mitmesuguseid tulevikunägemise rituaale. Svjatkade aeg oli väga rõõmuküllane. Käidi uisutamas, hobusaaniga sõitmas, külastati üksteist ja mängiti mitmesuguseid mänge.