Tagasi

Näitused

Anna Kõivo hamekirjad / Kõivo Anne hammõkirät

11. november, 2025 - 29. september, 2026
11.11.25 - 29.09.26
Näitused

Anna Kõivo hamekirjad / Kõivo Anne hammõkirät

Külastamine muuseumi piletiga.

Näitus "Anna Kõivo hamekirjad / Kõivo Anne hammõkirät " on avatud setu talus kuni 2026. aasta suvehooaja lõpuni 29.09.


Anna Kõivo ehk setopäraselt Kõivo Anne (1928–2024) oli tunnustatud käsitöömeister, leelonaine, kangakudumise ja seto rahvarõivaste asjatundja.

Anna sündis Petserimaal Järvesuu vallas Lutepää külas põllupidajate perekonnas 9. oktoobril 1928. Hariduse omandas ta Jatsmani 6-klassilises koolis, kuid edasised õpingud Petseri gümnaasiumis katkestas sõda. Töö kõrvalt tuli aidata emal kasvatada kaht nooremat venda. Raskel ajal, mil nappis toitu ja riideid, elatus pere käsitööst, mida vahetati kõige vajaliku (eriti toidu) vastu. Siit pärinesid Anna emalt ja vanaemalt õpitud käsitöö-oskused.


1951. aastal abiellus Anna Stepan Kõivoga. Perre sündis neli last: kolm tütart ja poeg. Kui abikaasa 1971. aastal suri, jäi naine lastega üksi. Et elu üksikus talus hakkas üle jõu käima ning lapsed vajasid koolitamist, ehitati oma kätega maja Värskasse, kuhu koliti 1976. aastal. Anna läks tööle Värska teeninduspaviljoni, kus tema tööd tunnustati peagi „parima kangakuduja“ tiitliga.


Pärast pensionile jäämist jätkas ta tegelemist käsitööga, saades suuremat indu 2006. aastal Värska käsitööselts „Kirävüü“ asutamisega. Seal oli Kõivo Anne autoriteet, kelle poole pöörduti alati nõu ja abi saamiseks. Lisaks käsitööle saatis teda kõikjal seto rahvalaul algul Põrste, hiljem Leiko ja Kuldatsäuga leelokooris.

Kõivo Anne oli Setomaal laialt tuntud oskaja, teadja ja jagaja nii sõnolise kui käsitöömeistrina. Ta on loonud tohutul hulgal seto villaseid vaipu, suurrätte, kavandanud meeste püksiriideid, kudunud hammõkäusseid, pühaserätte, peavöid, kirivöid. Tema roll traditsioonilise seto käsitöö säilimisel ja noorematele põlvkondadele edasiandmisel on hindamatu. Ta saanud kolmel korral Anne Vabarna nimelise omakultuuri preemia. 2007. aastal tunnustas teda kui pärandikultuuri hoidjat Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit, 2011. aastal valiti Anne Seto Kuningriigi käsitöömeistriks, 2015. aastal sai ta elutööpreemia. Selle lihtsa ja armsa inimese, erakordse seto meistri pärand elab edasi tema arvukate õpilaste, laste ja lastelaste käsitööoskustes ja loomingus.

 

Näitus seto naiste hame käisekirjadest valmis Kõivo Annel veel kõrges eas, 88 aasta vanuselt. Linane hame ehk särk on seto naise rõivastuses üks pilkupüüdvamaid riideesemeid. Selle laiade varrukate keskosas paikneb punase villase lõngaga sisse kootud mustrivöönd, milles avaldub kuduja loovus, osavus ja ilumeel.

Kõivo Anne looming on inspireeritud nii ümbritsevast loodusest kui ka Setomaa tekstiilikunsti pikkadest traditsioonidest. Selles on võimalik näitusel tema tehtud mustrijooniseid ja kootud hamekirju uurides oma silmaga veenduda.

Sündmused

10.02.26 - 27.09.26
Näitused

Kaameraga kaduvat püüdmas. Gea Troska 100

Kolu kõrtsi talli all on avatud näitus nimeka Eesti etnograafi Gea Troska fotodest, mis jäädvustavad taluarhitektuuri ja külamaastikke.
03.03.26 - 30.04.26
Näitused

"Alevi unistus" Võrumaa Keskraamatukogus

Rändnäitus "Alevi unistus" on jõudnud Võrumaa Keskraamatukokku! Näituse autor etnograaf Heiki Pärdi sai inspiratsiooni 2016. aastast ajakirjas „Pööning“ ilmunud artiklisarjast „Alevite pärlid“. Väljapanek annab läbilõike olulistest hoonetüüpidest ja avalikust ruumist erinevatel ajajärkudel.
06.04.26 - 31.05.26
Näitused

"Talumaja silmad ja suud" Carl Robert Jakobsoni Talumuuseumis

Eesti Vabaõhumuuseumi rändnäitus „Talumajade silmad ja suud“ on jõudnud Carl Robert Jakobsoni Talumuuseumisse! Näitus sündis vajadusest näidata vanade talumajade kõnekamaid detaile – uksi ja aknaid, mis nagu inimese silmad ja suugi annavad ühele hoonele sisuka ja väärika näo. Näituse autor on Eesti Vabaõhumuuseumi vanemteadur Heiki Pärdi.
15.04.26 - 30.04.26
Näitused

"Staliniaegsed ja -järgsed peremajad Eestis" Mõisaküla muuseumis

Eesti Vabaõhumuuseumi rändnäitus "Staliniaegsed ja -järgsed peremajad Eestis" on Mõisaküla muuseumis avatud aprilli lõpuni. Alois Andreas Põdra ja Heiki Pärdi näitus "Staliniaegsed ja -järgsed peremajad Eestis. 1940-1950. aastate tüüpprojektid" tutvustab temaatikat, mis puudutab suurt hulka majaomanikke Eestis. Kõnealuste tüüpprojektide järgi, või vähemalt nende arhitektuuri vaimus, on vaadeldaval perioodil Eestis püstitatud ligikaudu 35 000 eramut.
Põhja-Eesti
Saared
Lääne-Eesti
Lõuna-Eesti