Eesti leiva päev ja sügislaat "Rukis - maja peremees"

Eesti leiva päev ja sügislaat "Rukis - maja peremees"
Pühapäeval, 20. septembril

Rukis jõudis Eesti aladele hiljem kui oder ja sai peagi siinsetel aladel asendamatuks leivaviljaks. See kasvas meie karmides tingimustes hästi ning andis rohket saaki. Omal ajal sõltus rukkisaagist pere järgmise aasta käekäik ja sageli ellujääminegi. Sel leivapäeval saad teada, kuidas rehe all viljapeast kätte saadud terast valmib traditsiooniline rukkileib, aga ka seda, mil moel on viljakasvatus mõjutanud eestimaist taluarhitektuuri.

Saad valida parima käsitööleiva ja poeleiva, nautida leierkastimuusikat, nukuteatrit ja kõike, mis sobib kokku ka toreda sügislaadaga, sest käes on saagi valmimise aeg.


Info kauplejatele ja registreerimine
Kauplejaks registreerimine lõpeb 15.09 kell 24.

Sassi-Jaani talu – „Leiburi“ rukkileivakonkurss, käsikivil jahvatamine

Sassi-Jaani aiamaal on mulda pandud järgmise aasta leivavilja seeme. Uuri järele, millal on õige aeg rukist külvata. Aidamademel saab proovida, kui raske on  käsikivil jahu jahvatada. Siin talus üllatab külastajat  „Leibur“, kes on ühendanud vanad traditsioonid ja uue tehnoloogia. Nende tooted on selle nime all poelettidel olnud juba pool sajandit. Külastajatel on võimalus välja valida parim tööstuslikult toodetud rukkileib. „Leiburi“ lemmikleib kuulutatakse välja kell 14.30.  

Köstriaseme talu – Rehepeks

Rukis on põllult lõigatud ning rehetuppa kuivama toodud.  Nüüd on tarvis terad peadest kätte saada. Viljavihud tõstetakse partelt maha ning rehe all pekstakse seemned viljapeadest kootidega välja. Köstriaseme talus näeb, kuidas see raske töö käib ja saab isegi kätt proovida. Mõista, kuidas vilja kasvatamine oli seotud maja ülesehitusega.  

Kolu kõrts – Käsitööleiva konkurss, väntorelimängija ja EVM segakoor

Kolu kõrtsi juures toimub traditsiooniline parima käsitööleiva konkurss. Sellele toodud leibasid saavad maitsta ja oma lemmiku valida kõik külastajad. Parima käsitööleiva valimine kestab kuni kella 14ni. Võitja kuulutatakse välja kell 15.
 
Kohe, kui parimad leivad on auhinnatud, jätkub leivapidu Vabaõhumuuseumi segakoori kontserdiga dirigent Erki Meisteri juhtimisel.

Olid ajad, kui igal laadal mängis leierkastimees. Tartumaalt, Kastre vallast on meie laadale kohale tulnud väntorelimängija Aivar Jõgar. Tänapäeval haruldasi leierkastihelisid on laadal kuulda kella 11 ja 15 vahel.
 

Sutlepa kabel – Leiva õnnistamine

Kui rukis oli valminud ja meie igapäevane leib küpsetatud, tuli seda õnnistada, et toitu jätkuks kauemaks. Kell 12.30 annab oma õnnistuse muuseumi leivale õpetaja Urmas Nagel. Esineb Eesti Rahvusraamatukogu naiskoor. Käsitööleib jõuab kabelisse õnnistamiseks Rakverest ja selle on valmistanud muuseumi pikaaegne koostööpartner Päts Sahver, kes on kauni leiva valmistamise aastaid oma au- ja südameasjaks võtnud.

Nätsi tuulik - Põhumaja töötuba
Pärandehituse huvilised saavad kiigata tuuliku taha, kus rookatuse meister Siim Sooster näitab ja jagab selgitusi, kuidas ehitati vanasti õlgkatust.
Loodusehituse Akadeemia koolitaja Sven Aluste jagab huvilistele teadmisi põhumaja ehitamise kohta. Tõsised huvilised on oodatud töötuppa, milles osalemiseks palume

eelnevalt registreeruda siin. Praktiline töötuba „Põhuseina ehitamise põhietapid iseehitajale“ toimub 11-13. Töötoas saab osaleda kuni 15 inimest.

Kalma tuulik – Vilja jahvatamine

Muuseumi suurimasse tuuleveskisse on külla tulnud Eesti tuulikute uurija Rasmus Tähepõld, kes tutvustab tuuleveski töötamise põhimõtteid ning osta saab tema koostatud raamatut „Pöörlev pärand. Eesti Tuulikud“.

Kutsari-Härjapea talu – Või ja leiva tegu  

Kutsari-Härjapea perenaised küpsetavad ka sel aastal traditsioonilist rukkileiba. Retsept ei ole ju keeruline, aga ometi on leivaküpsetamise juures midagi salapärast, mis leivateo õnnestuma paneb. Peale taigna kokkusegamist, hapendamist ja sõtkumist on perenaised jõudnud küpsetamisega lõpule, ning otse leivaahjust tõstetakse lauale värsked pätsid. Koorest valmib ka värske või, mida saab paksult leivakäärule peale määrida.

Pulga talu – „Suur Peeter ja väike Peeter“  
Nii väiksed kui suured leivasõbrad on oodatud nukuetendusele, mis kõneleb leiva jagamisest. Armastatud näitleja Heino Seljamaa avab oma Kohvriteatri kell 12 ja kell 14. Esitamisele tuleb vana muinasjutt „Suur Peeter ja väike Peeter.“  

Pulga talu saun – Leivakoti pakkimine  
Peremehel seisab ees pikem sõit, milleks on vaja valmistuma hakata. Puhtaks tuleb harida keha ja valmis panna leivakott, kuhu sisse käib loomulikult rukkileib. Saunaahi pannakse küdema ja vaadatakse üle, mida kotti veel panna. Tulge kaema, kuidas vanasti leivakotti pakiti.

Roosta talu – Õlgedest meisterdamine  

Kui rukkiterad läksid söögiks, siis said ka kõrred ära kasutatud. Õlgedest valmistati katuseid, neid laotati  jõulude ajal toapõrandale, pandi magamisasemel koti sisse, viidi lauta loomadele allapanuks ja kasutati käsitöömaterjalina. Töötoas saab  rehepeksust üle jäänud õlgedest valmistada järjehoidjaid ning õlenukke.  

Vesiveski – Veskijutud

Oli aeg kui Eestimaal oli sadu tuule- ja vesiveskeid. Nüüd on mölder koos perenaisega tulnud vaatama kaua tühjalt seisnud vesiveskit. Uuritakse, kuidas veski tööle saaks, et siin uuesti rukkijahu jahvatada saaks ja ehk on põhjust pajatada ka mõni tondijutt.

Kuie koolimaja – Rukki kasvatamise tarkused  

Koolitarkust on selles majas jagatud juba kaua. Leivapäevaks on Jõgevalt kohale sõitnud need inimesed, kes teavad rukki ajaloost ja kasvamisest Eestimaa peal kõige rohkem! Maaelu teadmuskeskuse töötajad on kaasa võtnud erinevaid rukkisorte ja tutvustavad  rukki aretuslugu ning rukkikasvatust. Köögis küpsetatakse rukkijahust küpsiseid.

Kolhoosimaja – Leivast siis ja praegu

Nõukogude ajal oli leib nii odav, et sellega söödeti lausa koduloomi.  Tänapäeval on hea leib kõrges hinnas ja kodus leiva küpsetamine taas au sees. Leib on ka mitmete põnevate toitude inspiratsiooniallikaks. Vaatame kui lihtsaks on tehtud kodune leivaküpsetamine ning mis toredaid toite leivast veel teha saab.

Setu vanatare – Rukkileib Setu moodi  

Setumaal küpsetati rukkist rüavatsku, mis erinevad eestlastele tuntud hapuleivast. Perenaine näitab, kuidas neid tehakse. Võikirnus lüüakse koor vahtu ning sellest saab või, mis leivakese veelgi maitsvamaks muudab.

Setu talu õue peal õnnestub soovijatel käed saviseks teha ja endale Galerii „Iidne“ keraamika õpitoas kauss või tass meisterdada. Kogenud juhendaja Priit Allas tutvustab erinevaid keraamikatehnikaid ja aitab töövõtteid omandada.
Töötuba kestab umbes 2 tundi ning sisaldab kõiki vajalikke materjale ja töövahendeid. Ühe eseme valmistamine maksab 25 eurot. Vajalik on eelregistreerimine ja selleks kirjuta priit@iidne.ee või helista +372 5308 8838.