Vastlapäev ja maaslenitsa

Tänavu langevad vastlapäev ja õigeusklike maaslenitsa kalendris samale ajale. Seetõttu saame koos tähistada kaht toredat püha, mis on ühel või teisel kombel seotud naistega.

Vanemal ajal kutsusid eestlased vastlapäeva lihaheitepäevaks, sest umbes selleks ajaks lõppes osades taludes talveks varutud liha. Vastlapäeva kõige tuntum traditsioon on liulaskmine, millel arvati olevat maagiline tähendus: pikk liug aitas kaasa heale linakasvule, mis omakorda tõi tallu rikkuse. Et valdav osa linatöödest oli naiste kanda, kehtis vastlapäeval naiste tööde keeld ja neil oli vaba voli pidutseda. Vastlapäeva tuntakse meil kui naiste püha.

Õigeusklikud tähistavad rahvakalendri tähtpäevi vana kalendri ehk Juliuse kalendri järgi. Vastlapäeva pidu maaslenitsat peetakse lausa terve nädala, seda nimetatakse võinädalaks. Järgneva pika seitsmenädalase paastu eel süüakse kõht korralikult head-paremat täis, käiakse külas, mängitakse rahvamänge ja nauditakse talverõõme. Ka õigeusklikel setudel on vastlad naiste püha - võinädala neljapäeval peavad naised paabapraasnikut.

Härjapea talu – 1930. aastate moodsad vastlakombed

Perenaine arutleb oma noorema õega, kuidas vastlapäeva kombestik on ajas muutunud ja vanad kõrtsi vastlasimmanid asendunud seltsimaja maskiballidega. Üheskoos keedetakse traditsioonilist herneleent seajalgadega, küpsetatakse moodsaid küpsiseid ja mekitakse naistepuna. Tagatoas passitatakse toredaid peakatteid ja maske, millega vastlakarnevalil uhkeldada.

Kuie kool – Vurriga vaimude vastu ja vastlalaulude õpitoad 

Traditsiooniliselt keedeti vastlapäevaks seajalgu. Seajalaluudest tehti vurre, mille keerutamisel tekkiv hääl arvati vaime peletavat. Koolis saab igaüks meisterdada vurri ja proovida, kas selle vuristamine aitab halba eemale tõrjuda.

Rahvamuusik Leanne Barbo kutsub Kuie kooli vastlalaulude õpitubadesse kell 11.30, 12.15 ja 13.00. Vastlaliu juurde lauldi mitmel pool Eestis toredaid laule. Nii oli sõit lustlikum ja suvel loota paremat linakasvu.

Kolga talu õu – Mängides nahavahe soojaks  

Kui külm naha vahele poeb, olete oodatud vanadel puusuuskadel suusatama ja vahvaid vastlamänge mängima. Ajame kada ning mängime sigade põllumaale ajamise, härjapaari või hoburakendi mänge. Kolga õuelt paistab ka kelgumägi, kuhu ühe soojaga edasi minna.

Kolga lauda aida-raidas on avatud näitus „Iga väike samm loeb“.

Kell 11, 12, 13, 14 ja 15 tutvustab perenaine laudas elavaid loomi. Kas tead, et vastlapäeval visati kolm hargitäit sõnnikut põllule, et see heaste rammu annaks?

Kolhoosimaja – Vastlapäeva ilunipid, kohevad kuklid ja tuulejänesed

Vastlapäev oli rahvakalendris oluline naiste püha, mil pöörati erilist tähelepanu ilule.
 

Kolhoosimaja 2019. aasta korteris tutvustab rahvakultuuri entusiast Piret Kutser kell 11.30, 12.30 ja 13.30 pärimuslugude kaudu, kuidas naised on minevikus enda ilu eest hoolitsenud ja millised on selleks tänapäevased võimalused. Räägime seebist, juustele ja nahale kasulikest taimedest ning teeme kreemi.

1978. aasta korteri perenaine Laine küpsetab traditsioonilisi vastlakukleid.
Keldrikorrusel saab meisterdada tuulejäneseid. Tule ja saa teada, kes või mis need on!

Maaslenitsa

Setu talu ja peipsivene maja vaheline külavain – Vastlapidu 

Õigeusklike võinädala viimastel päevadel peetakse suuri vabaõhuvastlapidusid. Ka meie süütame külavainul lõkke, paneme undama samovarid, ennustame pliinidelt tulevikku, mängime rahvamänge ja tunneme elust rõõmu.

Kell 15 toimub talve ärasaatmine - seda sümboliseeriva õlenuku lõkkes põletamise rituaaliga. Kõik tule juures olijad võivad lõkkesse visata väikesi riideribakesi koos sooviga vabaneda kõigest ebameeldivast.

Setu talu vanatare - Õlenukkude meisterdamine ja linatööd 

Setu vanatares meisterdame rituaalseid õlenukke, millega talve ära saata.

Setu talu varjualuses saab näha endisaegseid linatöid ning kuulda, mis on linatöödel vastlapäevaga pistmist.

Setu talu uustare - Ahjupliinide küpsetamine ja tuleviku ennustamine 

Õigeusklike vastlatoiduks on erineva täidisega rammusad ahjupliinid. Iga võinädala päeva jaoks on lausa erinevad täidised ja  oma tähendusega pliinid. Pruunikas ülepannikook sümboliseerib päikest, mis pääseb pärast pikka talve taas võidule ja toob meile kauaoodatud kevade.

Peipsivene maja - Vene vanausuliste vastlatoitude valmistamine 

Kelgumägi ja jääkarussell – Täna liugu laseme! 

Korraliku liu saamiseks võta oma kelk kaasa ja tule kelgumäele! Saad pika ja uhke sõidu teha. Proovida saab teisigi liulaskmisvahendeid nagu kuuseoksi, pinki, panni, kaussi ning sõita soome kelguga.

Kui tiigijää kaanetab, pannakse keerlema jääkarussell.  
Nii nagu muiste, on ka meil liumäele tehtud lõke, et kaitsta lina kõige halva eest.

Hobusega vastlasõit on ühine nii vastlapäeva kui ka maaslenitsa tähistamisele. Hobusõidu peatus on Kolu kõrtsi vastas ning külavainul Setu talu ja Peipsivene maja vahel. Hobune sõidab kell 11-16.

Kolu kõrts – kontsert ja vastlatoidud

Tšuvasi indie-folk ansambel Tarai esineb kell 13.

Kõrts pakub hernesuppi, vastlakukleid ja palju muud head-paremat.

• Avatud on peasissepääs ja tagumine värav (ca 1 km Kakumäe suunas).
  
• Avatud on 3 parklat. Tasuta saab parkida peasissepääsu parklas ning Tehasemaja ja tagumise värava parklas.
• Muuseumisse toovad bussid nr 21 ja 21B. Peasissepääsu juures on peatus Rocca al Mare ja muuseumi tagumise värava juures (lähedal Setu talu ja peipsivene maja) Õismäe raba. Muuseumist kesklinna suunas viivad bussid 41 ja 41b.