Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised

Hanno Talving
Kadrina jaamast Rasina kirikuni. Artikleid maa-arhitektuuri ajaloost / From Kadrina station to Rasina church. Articles on the history of rural architecture.
Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 8 (2024) 

Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetiste 8. köide koondab kaks artiklit muuseumi pikaaegselt teadurilt Hanno Talvingult. Esimene käsitlus vaatleb nii Kadrina jaama kui ka teiste Balti raudtee jaamade hoonestuse varasemat ajalugu, toetudes mh Venemaal leiduvatele allikatele. Teises artiklis uuritakse, mil viisil leiti 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul toimunud ümberkorralduste mõjul esialgse otstarbe minetanud kõrtsihoonetele ja magasiaitadele uus kasutus. 

Vivian Siirman. Eessõna
Hanno Talving. Kadrina jaam Balti era- ja riigiraudteel 1870-1917
Hanno Talving. Hoonete taaskasutusest pärast nende algse funktsiooni lõppemist kõrtside ja magasiaitade näitel.

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.

Maa-arhitektuur ja maastik. Ajakaja.
Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 7 (2023)

Eesti Vabaõhumuuseumil Toimetiste 7. köite artiklites avavad muuseumi teadurid ja teised uurijad eri tahke Eesti arhitektuuri- ja ehitusajaloost. Rohkete fotodega illustreeritud kogumikus käsitletakse Eesti esimese tulekindla savi tööstuse rajaja Peeter Matzi elu ja tegevust, tehakse põnev tagasivaade vallamajade vähetuntud osale ehk arestikambritele ja nendega seotud värvikatele kohtulugudele ning vaadeldakse Tallinnast väljapoole jäävat ennesõjaaegset paearhitektuuri. Luubi all on mitmed silmapaistvad hooned, nagu arhitekt Herbert Johansoni „nädalalõpuelamu“ Kibuvitsa talu Tallinnas Õismäe asunduses (praeguseks hävinud), Raikküla ministeeriumkooli hoone, Eesti esimene vallamaja Vana-Kuustes, Univere talu Tartumaal – viimase teeb eriliseks 1906. aastast säilinud ehitusleping. Meenutusretke vabaõhumuuseumi ekspositsiooni rajamise algusaastaisse teeb intervjuus Fredi Tomps, legendaarne restaureerimisarhitekt, kel käesoleval aastal täitub 95. eluaasta.

Maret Tamjärv. Eessõna
Fredi Tomps - arhitekt, kes pani aluse Eesti Vabaõhumuuseumi ekspositsiooniehitusele
Elo Lutsepp. Arhitekt Herbert Johansoni "nädala-lõpu-elamu" Õismäe uudismaa-asunduses ehk Kibuvitsa talu Eesti Vabaõhumuuseumi esimese kontorina
Hanno Talving. Kartser, kong, puur, soolaputka, türm - heal lapsel mitu nime! Vallamaja arestikambritest 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul
Elvi Nassar. Eesti esimese tulekindla savi kaevandusest ja Peeter Matzist
Monika Süvari. Paeehitusest 1920.-1940. aastatel väljaspool Tallinna
Heiki Pärdi. Ühe talumaja ehitamise lugu aastast 1907 
Hanno Talving. Vana kuuste vallamaja
Heiki Pärdi. Raikküla ministeeriumikool
Heiki Pärdi. Hagumäe talu teine elamu Tsitre külas Kuusalu vallas

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.

Soomaa. Suurem kui suurvesi: kohanemine ja toimetulek
Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 6 (2018)

Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetiste sari on 2018. aastal saanud kümneaastaseks. Seekordne kuues köide murrab traditsiooni: algselt taluehituspärandile pühendatud, erineb juubeliaasta Toimetised oma kaugusega arhitektuurist ja lähedusega inimesele ja maastikule.
Kui rahvuspargi aladel jäädvustatud taluarhitektuur on esindatud kogumikus fotodena, siis sisuloomeks andsime sõna Soomaaga lähedalt seotud inimestele: elanikele, külaskäijatele, teoreetikutele ja koduloouurijale. Autorid analüüsivad külaelu hääbumist, kohaliku omavalitsuse planeerimisstrateegiaid, pärandmaastikke ja nende hooldamist, rahvuspargi kuvandit ja turismi.

Liis Serk. Eessõna
Urmas Haud. Mälestusmaa
Heiki Pärdi. Ürgne ühepuupaat – haabjas, lootsik, vene – Soomaal ja mujal Eestis
Rasmus Kask. Paberist Soomaa: ääremaaliste piirkondade planeeringud Eestis
Vivika Veski. Soode taastamine Soomaal
Saara Mildeberg. Soomaa rahvuspark: multifunktsionaalne potentsiaal ja marginaliseeritud perspektiivid
Dolores Mäekivi. Külaelu dünaamika ja maaelanike suhe loodusega Riisa küla näitel
Ann Viisileht. Välitööd Soomaal: kirjanduslik kogumispäevik
Karl Kallastu. Vikati ehitusest, tarvitamisest ja tulevikust
Tõnis Korts. Elu Soomaal
Galerii


Eesti taluarhitektuur. Püsiv ja muutuv
Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 5 (2016)

Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetiste viies köide on pühendatud Eesti maaarhitektuuri põlistamise suurkuju Karl Tihase 100. sünniaastapäevale. Aastal 2014 tähistas Eesti Vabaõhumuuseum seda Eesti Arhitektuurimuuseumis toimunud näitusega „Eesti taluarhitektuur. Püsiv ja muutuv“ ning teaduskonverentsiga. Enamus käesoleva väljaande artikleid ongi välja kasvanud Tihasele pühendatud konverentsi ettekannetest.

Heiki Pärdi. Eessõna
Maret Tamjärv. Karl Tihase (1914–2005). Siberist pärit kirglik Eesti taluarhitektuuri uurija
Heiki Pärdi. Ülevaade Eesti taluhoonestusest 20. sajandi alguses 1929. aasta põllumajandusloenduse andmeil
Tiina Toomet. Eesti taluaianduse tekkimise ajast 19. sajandi lõpus ja sajandivahetusel
Elo Lutsepp. Riigi roll taluarhitektuuri arendamisel 1920–30ndail. Vormiuuendused ja muutused materjalikasutuses
Marju Kõivupuu. Surnute saared elavate maastikul: talu- ja perekalmistu
Sandra Mälk. Arhitekt, palun üks talumaja projekt. Taluehitiste projekte Eesti Arhitektuurimuuseumi kogudes 1920–1940
Mikk Mutso. Ispireeriv vernakulaar ehk innustav isetegemine
Joosep Metslang. Estonian VERNADOC: rahvusvaheline dokumenteerimislaager
Joosep Metslang. Pantelejevi villa: ehitisest endast
Oliver Orro. Mõned mõtted Pantelejevite suvila arhitektuuriajaloolisest ja muinsuskaitselisest kontekstist
Madis Tuuder. Narva-Jõesuu – üks esimesi teadlikult planeeritud kuurorte Läänemere ääres


Maaarhitektuur ja maastik. Kihnu / Rural Architecture and Landscape. Kihnu
Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 4 (2015)

Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetiste sarja neljandas väljaandes „Maaarhitektuur ja maastik. Kihnu“ keskendume UNESCO inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja kantud väikesaare – Kihnu – pärandile. Kogumiku lähtepunktiks said saarel läbiviidud välitööd. Tähelepanu all on aga tunduvalt laiem teemadering kui Kihnu traditsiooniline arhitektuur.

Elo Lutsepp. Eessõna
Marju Kõivupuu. See tuttav ja tundmatu Kihnu kultuuriruum
Rasmus Kask. Eesti Vabaõhumuuseumi välitööd Kihnu saarel 2012. aastal
Rasmus Kask. Taluarhitektuuri väärtused ja miljöö-väärtuslike alade planeerimispraktika Eesti maapiirkondades
Anneli Banner. Ülevaade Kihnu taluaiandusest ja muutustest selles viimastel aastakümnetel
Jaan Sudak. Luupainaja rahvapärased seletusviisid Kihnu saarel
Hanno Talving. Väljavõtteid Kihnu vallavolikogu ja -valitsuse protokollidest 1888–1918


Maaarhitektuur ja maastik / Rural architecture and landscape
Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 3 (2012)

Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste kolmanda numbri artiklid hõlmavad väga laia teemaderingi kooliaedadest ja arheoloogilistest majajäänustest ižmade puitarhitektuuri ja ehituspärandi inventeerimise teoreetiliste küsimusteni.

Heiki Pärdi. Eessõna
Kadi Karine. Sissevaade Vormsi ehituspärandi ja külade kujunemislukku
Kristiina Tiideberg. Setu traditsiooniline taluarhitektuur ja selle säilivus tänapäeval
Elo Lutsepp. Linnaametnikud sooasunikeks. Tallinna külje alla 1930. aastatel rajatud Õismäe asundus
Rasmus Kask. Taluarhitektuuri inventeerimise teoreetilistest probleemidest
Ain Lavi. Arheoloogia ja Eesti varasemate taluehitiste ajaloo uurimine
Anneli Banner. Kooliaiad taasiseseisvunud Eestis
Joosep Metslang. Ižmakomi puitarhitektuurist Eesti Kunstiakadeemia 2009. aasta soome-ugri õpperetke põhjal
Maa-arhitektuur ja -maastik. Uurimine ja hoidmine. Kultuuriministeeriumi valdkonna arengukava 2011–2015

Alevist vallamajani / From borough to community house
Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 (2010)

Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üsna eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid kaks põhiteemat: maaehitised ja maakultuur.

Heiki Pärdi. Eessõna

Hanno Talving. Ülevaade Eesti vallamajadest
Heiki Pärdi. Maa ja linna vahepeal
Marju Kõivupuu. Omad ja võõrad koduaias
Elvi Nassar. Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova
Elo Lutsepp. Asustuse kujunemine ja ehitustraditsioonide püsimine Peipsiääre vallas. Varnja küla
Kadi Karine. Miljööväärtuslike Virumaa rannakülade Eisma ja Andi väärtuste määratlemine ja kaitse
Joosep Metslang. Palkarhitektuuri taastamisest 2008. aasta uuringute põhjal

Maa-arhitektuur ja maastik / Rural architecture and rural landscape
Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 1 (2008)

2007. aasta mais pidas Eesti Vabaõhumuuseum oma 50. aastapäeva muuhulgas teaduskonverentsiga „Miljööväärtuslikud piirkonnad, nende uurimine, hoidmine ja vahendamine“. Konverents oli hea platvorm tutvustamaks ka Kultuuriministeeriumi valdkonna arengukava „Maa-arhitektuur ja -maastik. Uurimine ja hoidmine 2007–2010“, mille täideviimine usaldati Eesti Vabaõhumuuseumile. Käesolevasse kogumikku on koondatud selle konverentsi ettekanded.

Merike Lang. Eessõna
Maa-arhitektuur ja -maastik. Uurimine ja hoidmine. Valdkonna arengukava 2007–2010
Elo Lutsepp. Kommentaariks maa-arhitektuuri ja -maastike uurimise ja hoidmise arengukavale
Heiki Pärdi. 20. sajand – murrang Eesti maa-arhitektuuris
Hannes Palang. Maastik kui mull: piirid ja peegeldused
Priit-Kalev Parts. Vanavaralt pärandökoloogiale: paindliku pärandihoiu poole
Uwe Meiners (Saksamaa). Vabaõhumuuseum, piirkondlik ehitusmälestiste kaitse ja kultuurmaastikud. Koostöövõimalustest Cloppenburgi Vabaõhumuuseumi (Saksamaa) näitel
Solveig Sjöberg-Pietarinen (Soome). Aidates inimestel mõista
Maret Tamjärv. Kaitseala piiramisrõngas. Välitöödest Rebala maastikukaitsealal 2005. a
Hanno Talving. Kareda ja Esna küla uurimisest 2006. a